Novembrirõskes metsas turritavad kõdu vahel haldjajuuksed

Haldjajuuste tekkel mängivad rolli niiskus, ­temperatuur ja seenedki. Foto: Karl Adami

Meil on ­neli aasta­aega, mida ­oodata ja millest rõõmu tunda. Kindlasti pole aga kõik neli paljudele meeltmööda, eriti kui need pole sellised, nagu kalendrifotodel kujutatakse.

Aastaaegade piirid on minu silmis pidevalt hägusamaks muutunud. Aastati on kuudki väga eriilmelised. Näiteks oktoobris võib võimu näidata suvesoe, sombune sügis või sootuks varatalv.

Novembrit kujutatakse sageli ­hämara, vihmase ja värvivaese kuuna, millest pole midagi toredat oodata. Eks päris suur osa novembripäevi olegi hämarad ja ­vihmased. Värve leidub ju aga endiselt palju, ehkki puud on raagus. Pealegi muutuvad raagus puud niiskete ilmade järel vaid kontrastsemaks. Olenevalt ilmadest võivad ka novembripäevad elamusi pakkuda ja et päevavalgust on ­juba õige väheks jäänud, tasub õuesolemisest maksimum võtta.