N, 8.12.2022

Viljandimaa tekstiilitööstus hoiab materjaliteadusega ühte sammu

Sigrid Koorep
, ajakirjanik
Viljandimaa tekstiilitööstus hoiab materjaliteadusega ühte sammu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Paragon Sleepi
peamine tootevalik on endiselt tekid, padjad, madratsid, voodid ja vatiinid. Vedrumadratsi tootmist tutvustab pildil ka ettevõtte personalijuht Inga Kree Puidu tänaval asuvas tehases.
Paragon Sleepi peamine tootevalik on endiselt tekid, padjad, madratsid, voodid ja vatiinid. Vedrumadratsi tootmist tutvustab pildil ka ettevõtte personalijuht Inga Kree Puidu tänaval asuvas tehases. Foto: Elmo Riig

Alates ajast, mil aktsiaselts Paragon Sleep, omaaegne Toom Tekstiil, veidi enam kui kahe aasta eest omanikke vahetas, on ettevõtlusmaastikul palju juhtunud, sest üsna pea suundus maailm koroonakriisi.

Ettevõtte tegevjuht Vahur Roosaar ütles, et muudatusi on tehtud mõnes valdkonnas vähem, teises rohkem, aga organisatsiooni on muditud natuke iga nurga alt. Mitte küll seetõttu, et omal ajal oleks valesti või kehvasti toimitud, vaid ikka selleks, et elu on muutunud ning sellega koos ka ülesanded, võimalused ning samuti Eesti ja Viljandi roll suures pildis. «Peame leidma need võimalused ja teed, et olla elujõuline ja sellega olemegi palju tegelenud. Suured ja põhimõttelised asjad on õnnestunud ära teha, aga kindlasti ei ole me omadega veel sealmaal, mil võime hakata elu nautima,» lausus ta.

Vahur Roosaar
Vahur Roosaar Foto: Urmas Luik (Pärnu Postimees)

Roosaar tõi näiteks, et üks võtmetegur maailmas, kus nii seadused kui inimeste mõttelaad liiguvad üha enam rohelises suunas, on looduslike materjalide kasutamine. Nii on Paragon Sleepist tulnud juba näiteks kanepikiuga rikastatud tooteid, mis on klientides huvi tekitanud. «Hakkame tootma tekke ja patju, kus ühe komponendina on sees kanepikiud ja eks ole näha, kas seda saab sada protsenti panna või segada teise loodusliku materjaliga,» selgitas tegevjuht.

Roosaare teadmisel plaanib Viru Keemia Grupp rajada viskooskiutehase. Ta tähendas, et see on taas üks võimalus väärindada kohalikku toorainet. «Puidust, mis ei ole nii kõrge kvaliteediga, on võimalik toota kvaliteetset kiudu selle asemel, et ta läheks väiksema lisandväärtusega pelletiks või hakkeks. Puidukiudu saab kasutada tekstiilitööstuses,» ütles ta.

Nii on looduslikud materjalid, alustades näiteks viskoosist, kanepist või ka linasest, asunud endale tänapäevases maailmas võidukalt teed rajama. Samuti on lood lambavillaga, mis on leidnud oma koha Paragon Sleepi patjades ja tekkides.

«Need on keskkonnale oluliselt vähem kurnavad toor­ained,» sõnas Roosaar ja ütles, et Paragon Sleep tahab olla sellistes uuendustes kindlasti üks eesrindlik tegija. «Me päris teadusega ise veel tegeleda ei suuda, aga kindlasti oleme teadlaste loodud asjade väga kiired kasutusele­võtjad,» lausus ta. Sellekohane võrgustik on ettevõttel praeguseks juba päris korralik, et olla arengutega kursis ja saada varakult teada, mida huvitavat on juhtumas.

Põhilised ärisuunad

Aktsiaseltsil Paragon Sleep on kolm põhilist ärisuunda, millest esimesega hakkas omal ajal pihta Toom Tekstiil ja see oli tekstiilide ehk siis peamiselt patjade ja tekkide tootmine. Sinna lisandus nii-öelda mööblivaldkond ehk voodite ja madratsite tootmine ning kolmas on mittekootud materjalide tootmine, mis praegu tähendab kõige rohkem erinevaid vatiine, filtri- ja isolatsioonimaterjale.

Vahur Roosaar nimetas ka neljanda valdkonna, mis on perspektiivis vaat et kõige olulisem. «Oleme Eestis kõige suurema kogemusega ja parema tehnoloogiaga tekstiilijäätmete ümbertöötleja,» täpsustas ta.

Paragon Sleepi vatiiniliinilt tuleva toodanguga saavad oma pehmet mööblit valmistada paljud Eesti tootjad.
Paragon Sleepi vatiiniliinilt tuleva toodanguga saavad oma pehmet mööblit valmistada paljud Eesti tootjad. Foto: Elmo Riig

Läinud kümnendi keskpaigas investeeris ettevõte vatiiniliini ning vaatas jätkusuutliku pilguga ka tekstiilijäätmete ümbertöötlemisele. Praegu valmistatakse Paragon Sleepis ümbertöödeldud jääkidest pakendeid ja mitte ainult endale, vaid ka mujale. See valdkond äratab Roosaare sõnul üha rohkem huvi, sest jäätmetest on võimalik teha väga erinevaid materjale. Ta toonitas, et selleks ei korjata vanu asju kokku, vaid ümbertöötlemisse lähevad tootmisjäägid, mida paratamatult tekib. «Seda materjali, mis meie kaudu prügimäele ladustatakse või kasutusest välja jääb, on ülivähe,» lausus ta. Väheses ulatuses võtab ettevõte jääke tagasi ka oma klientidelt, näiteks mööbliettevõtetelt, kes ostavad neilt vatiine, aga neilgi jääb tootmisest midagi üle.

Vahur Roosaare sõnul on Eesti tootjatel keeruline konkureerida globaalse masstootmisega, seega tuleb ära kasutada kõik siinsed tugevad küljed: toota kvaliteetsemalt, targemini ja teha paremaid tooteid. Ta tõdes, et epideemia on pea peale pööranud maailma kogu senise majanduse toimimise. «Kui paarkümmend aastat tagasi liikus tootmine massiliselt Hiinasse ja sealt edasi mujale Aasiasse ning Euroopa oli peamiselt tarbija, kust kadus ära suures ulatuses oma võimekus ja kompetents, siis praegu on see pilt totaalselt teine,» lausus ta.

​Roosaare sõnul suurtes süsteemides pigem räägitakse sellest, et tootmine tuleb Hiinast ja Aasiast ära tuua Euroopasse või piirkonnale lähemale, sest endiselt on päevakorras koroonaga esile kerkinud suured probleemid kaupade kättesaamisega. «Logistika on ülikallis,» nentis tegevjuht.

Tootmine tuleb tagasi

Lisaks Aasia eeliste kadumisele on kasvamas inimeste keskkonnateadlik mõttelaad. Nii on Roosaare sõnul tugev trend, et need, kes on seni kogu oma toodangu Aasiast saanud, otsivad alternatiive, mida pakub Paragon Sleep Viljandis. Siiski ei ole Viljandis ja Abja-Paluojal tegutsevate tehastega ettevõte see, kes tahaks ja saaks rahuldada üle-euroopaliste jaekettide vajadust.

«Me ei ole võimelised konkureerima ega tahagi seda teha baastooteringis, kus hinnakomponent on kõige tähtsam üldse. Pigem oleme seg­mendis, kus hinnast suuremat rolli mängivad muud tegurid,» toonitas ta ja märkis, et sellel põhineb ka ettevõtte teekond, kus nad on liikumas järjest enam jätkusuutlikumate ja naturaalsemate toodete poole.

Lisaks tarkadele lahendustele on laiendatud ekspordisuunda ning see kõik hakkab silma ka ettevõtte käibenumbrites. Eelmisel aastal oli Paragon Sleepi käive 14,4 miljonit ja tänavu on oodata seda suurusjärgus 19 miljonit. «Me kasvame päris jõudsalt,» möönis Roosaar. Ettevõtte siht on lähiaastatel suurendada ärimahtu kaks korda ning muutuda kasumlikumaks.

Kui mittekootud materjalide klientidest on suur osa Eesti pehmemööbli tootjad, siis mööbli- ja tekstiilitööstuse poole pealt on suund alati olnud rohkem välisturule.

Ajalooliselt on Toom Tekstiil olnud väga tugevalt esindatud Kesk-Euroopas, Saksamaal ja Austrias, kus ollakse ka praegu sees, aga paari aasta jooksul on tugevamalt kanda kinnitatud Põhja-Euroopas. «See on koht, kus kasvunumbrid on olnud palju suuremad kui Kesk-Euroopas,» võrdles Roosaar. Väga hästi läheb Soomes, tublid ollakse Rootsis ja Norras, samuti toimetatakse Taanis. Neis riikides on tegevjuhi sõnul lisaks sarnasemale mõttemaailmale Eestil ka geograafilisi eeliseid, sest Kesk-Euroopa poole vaadates on meil ees teisi odavamaid riike, alustades Poolast, Rumeeniast ja Bulgaariast, kellel on hõlpsam seda piirkonda hallata.

Märksõnad
Tagasi üles