Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/02/13/954616t1h1233.jpg)
PRAEGUNE EESTI kihutab kärpides ja kokku hoides viie rikkama hulka, tajumata, et teeb seda vaesuva ja välja rändava rahva arvelt. Just selliseid mõtteid tekitab valitsuse otsus panna riigis kinni mitu päästekomandot.
Päästedepoode sulgemise tegelik põhjus on ju järjekordne vajadus kulusid kärpida. Päästeameti juhtide jutt päästestandarditest, vabatahtlike komandode loomisest ja elupäästevõimekuse suurendamisest on demagoogia meistriklass.
Ausalt öeldes on mul neist meestest isegi kahju. Siseminister on nad tanki pannud ja nüüd peavad nad juba läinud kevadel tehtud poliitilist otsust tagantjärele õigustama.
Tean, et professionaalidena lõhuvad nad endi ülesehitatud päästesüsteemi vastu tahtmist. Aga mis teha: pagunikandjatena on nad sunnitud ministri käske täitma ja nüüd tulebki väljakujunenud struktuuri sirkli ja seinakellaga ümber kujundada ning must valgeks rääkida.
Muu hulgas ei unustata juurde teha üht ametikohta, päästeameti peadirektori asetäitja oma. Ühtlasi on päästeameti ladvik tihendanud ennetustöö tõhustamise sildi all meie kodudes suitsuandurite kontrolli ja saatnud postkastidesse trükise, mis õpetab elama nii, et päästeameti teenuseid poleks kunagi vaja.
Iseenesest on ju hea, et riik kehtestab ja võtab üle päästestandardeid ning suurendab elupäästevõimekusega depoode arvu. Aga seda ei tohi teha teiste depoode arvelt!
Süsteemi on vaja raha juurde. Kõik suletavad päästedepood oleksid saanud tööd jätkata, kui riik oleks suurendanud kaitsekulusid 50 miljoni euro asemel paar miljonit vähem.
Sotsiaaldemokraatide sellekohane 2012. aasta riigieelarve muudatusettepanek kahjuks valitsuskoalitsiooni heakskiitu ei leidnud.
Eriti huvitav on see, kuidas siseminister käsitab vabatahtlikkust. Vastates riigikogu ees arupärimisele, selgitas minister, et komandosid ei suleta, vaid riiklikud komandod asendatakse vabatahtlikega. Seni levinud arusaama järgi on vabatahtlikkus kohalike inimeste endi alt üles suunatud initsiatiiv.
Toorele ja süsteemitule lähenemisele viitab ka asjaolu, et mitu selle aasta mais suletavat päästedepood, sealhulgas Hiiumaa Emmaste oma, remonditi alles eelmise aasta lõpul CO2 kvoodi müügist saadud rahaga.
Siseministeeriumis istuvad ühel korrusel peaaegu kõrvuti kabinettides regionaalminister, kes annab depoohoone remondiks raha, ja siseminister, kes selle depoo poole aasta pärast sulgeb. Markantsemat näidet, et riigi üks käsi ei tea, mida teine teeb, on raske leida.
Et maal makstakse riigimakse samamoodi kui linnas, on maa-asukatel moraalne õigus saada samadel alustel avalikke teenuseid. Nende hulka kuulub päästeteenus, millest sõltub inimeste turvalisus ja mille pakkumine on riigi kesksemaid ülesandeid.
Kui praegune valitsus veel kaua jätkab, saame peale vabatahtlike päästjate ja abipolitseinike varsti tagasi ka ühiskondlikud liiklusinspektorid ja rahvamalevlased. Õpetajad on palga mõttes juba praegu pooleldi vabatahtlikud.