/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2012/02/13/955322t1h7215.jpg)
Muinsuskaitseameti riiklikust programmist «Pühakodade säilitamine ja areng» läheb tänavu kirikute restaureerimiseks 660 486 eurot, kuid Viljandimaa pühakojad jäid toetuste saajate nimekirjast välja.
Pühakojad jäid taas toetuseta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinsuskaitseameti Viljandimaa inspektor Anne Kivi tõdes, et kõnealuse programmi raha läheb enamasti mujale, sest tundub, nagu siin midagi väga katastroofilist poleks.
«Tegelikult oleme juba aastaid Pauluse kirikule raha taotlenud,» lausus ta. «Hiljuti ronisime uue õpetajaga kiriku pööningule ja vaatasime, et olukord on üsna avariilise piiri peal.»
Kirikud ootavad
Pauluse kiriku katus on läbi sadanud ning seetõttu võivad kahjustatud olla kiriku puitkonstruktsioonid. Kivi sõnul vajab plekk-katus kindlasti uuendamist.
«Remondimehed ütlevad, et seda ei saagi niisama lihtsalt parandada,» lisas Anne Kivi. «Teine kriitiline koht on Pilistvere kirik, mille käärkambri talad on juba aastaid mädad. Mõlemale oleme korduvalt raha taotlenud.»
Viljandi praost Marko Tiitus märkis, et teemat on üsna keeruline kommenteerida.
«Alati tunned ju, et endal on olukord kõige hullem ning raha oleks vaja just siia,» rääkis Tiitus. «Tõsi ta on, et Pauluse kirikus on katusega probleeme. Ka Halliste kiriku katus sajab läbi ning kausid on vihma või lumesulamise ajal põrandale pandud. Summad, mida riik eraldab, on terve Eesti peale mõeldes aga kaduvväikesed.»
Tiituse arvates on tegemist pigem loteriiga ning suurest õiglusest või ebaõiglusest pole mõtet kõnelda.
Anne Kivi märkis, et Eesti apostliku õigeusu kirikud on meie maakonnas päris lootusetus seisus, välja arvatud Karksi-Nuia pühakoda, mis sai paari aasta eest uue katuse, ja Mõisaküla kirik, kus 2010. aastal tehti katusel hädapärased parandustööd.
Keerulised otsused
Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul ei kata pühakodade programmi eelarve tegelikke vajadusi.
«Muinsuskaitseamet sooviks panustada meie kultuuriväärtuse säilimisse veelgi suuremas mahus,» nentis Uustalu. «Tuleb aga endale aru anda, et see on parim, mida praegu teha suudame. Tänu partneritele — kultuuriministeeriumile, omavalitsustele, kogudustele ja paljudele eraisikutele — õnnestub meil igal aastal päästa mitu olulist ajaloolist hoonet. Loodetavasti suudame koostöös edaspidi teha veelgi rohkem, et säilitada tulevastele põlvedele ajaloo- ja kultuuripärandit.»
Pühakodade programmi juhtnõukogu otsusega saavad restaureerimistoetust seitsme konfessiooni pühakojad. Eelarve koostamise peaeesmärk oli muinsuskaitseameti teatel varem alustatud, kuid pooleli olevate tööde lõpetamine.
«Töid saavad teha pealegi ainult litsentsiga firmad, nii et see on suhteliselt kitsas ring,» lausus Marko Tiitus. «Nii väikese summa puhul on jalga keeruline ukse vahele saada. Praegu riigi peale selles küsimuses loota ei tasu. Sellise rahastamisega kogudused toime ei tule ning pühakojad lagunevad.»
Tiitus lisas, et hakkajatel maakogudustel on õnnestunud tänu põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile ning Leaderi programmidele siiski üsna palju ära teha.