Ajakirjanikud tunnustavad siirast ametnikku

Pressisõbra tiitli pälvinud Kaidi Braun ütles, et selgituste jagamine on üks osa tema tööst ning kui esitatakse õigustatud küsimused, on ta lahkelt valmis neile vastama. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Sakala» ajakirjanikud otsustasid tänase sõbrapäeva eel, et nende eelmise aasta pressisõbra tiitli saab Viljandi linnavalitsuse majandusameti spetsialist Kaidi Braun.

Lehetegijad tõdesid, et kuigi Kaidi Braun peab sageli jagama kommentaare ebameeldivatel teemadel, teeb ta seda sõbralikult ja olukorda ilustamata.

«Kaidi Braun töötab linnavalitsuses ametikohal, kus vähemalt 90 protsenti inimestest oleksid ajakirjandusega pidevalt riius,» nentisid tema kandidatuuri üles seadnud reporterid. «Tema amet nõuab tegelemist kõige sellega, mis linnas halvasti välja paistab: heakord, lõhkumised ja muu selline.»

Kirjutajad tõdesid, et kuigi kõik mainitud teemad väärivad piitsa, suhtub Kaidi Braun neid kommenteerides ajakirjanikku kui sõpra. Ta ei püüa musta valgeks rääkida, ehkki tema ametikohal võiks seda eeldada.

«Braun on korduvalt tunnistanud, et linn on jätnud üht-teist tegemata ja asjad on laokil. Pärast ajakirjanduse sekkumist on need aga korda saanud,» selgitasid nad.
Kaidi Braun ütles tunnustusest kuuldes, et see on kahtlemata meeldiv, kuigi väga
ootamatu uudis.

«Selgituste jagamine on üks osa meie tööst ning kui esitatakse õigustatud küsimused, olen alati valmis neile vastama,» sõnas ta. «Pigem on jäänud kripeldama see, et vastus võiks mõnikord olla veel põhjalikum ja täpsem, kui anda oskan.»

Kaidi Braun lisas, et lugeja ei oota ainult kirja pandud vastuseid, vaid ka tegusid, mis olukorda parandaksid.

«Kui saaksime inimeste küsimustele kohe tegudega vastata, oleks rõõm kindlasti suurem. Kuid selgitustest tulemuseni on tihtipeale veel tükk maad,» nentis majandusameti spetsialist.

Tunnustust paljudele

Asjatundlike kommenteerijatena tõstsid reporterid korduvalt esile Halliste vallavanemat Andres Rõigast, maanteeameti Lääne regiooni peaspetsialisti Allan Allikut ning terviseameti nõunikku Kuulo Kutsarit.

Ebameeldivatele küsimustele on vastutulelikult vastanud Viljandi abilinnapea Rein Triisa ja Veolia Keskkonnateenuste Lääne regiooni juhataja Jaan Viljas.

Tunnustust pälvis ka Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak, kes pakub järjekindlalt välja ajaloolisi teemasid, ning muuseumi tehnikaspetsialist Herki Helves, kes on otsinud lehele ajaloolisi fotosid. Ugala direktor Hillar Sein annab operatiivselt teada, mis on teatris parasjagu teoksil.

Kiitust vääris Viljandi maavanem Lembit Kruuse, kes on ajakirjanikega sõbralik ja suhtub maakonnalehte väga tõsiselt. Lehetegijate sõnul suurenes möödunud aastal maavalitsusest tulev infovoog tunduvalt. See andis ainet mitmeks uudislooks, näiteks kajastati põhjalikult kollatõvepuhanguga võitlemist.

Hea sõnaga märgiti ära Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmavaatluste osakonna juhataja kohusetäitja Külli Loodla, muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi, kalastusklubi Suure-Jaani Säga juhatuse liige Heino Johanson ning paljud teised tublid inimesed, kes oma tööd tehes või ühiskondlikku ülesannet täites on ajalehele väärt infot jaganud.

Pressiteenistus pidurdab

Ajakirjanikud tunnustasid seda, et Viljandi linna- ja maavalitsus on ühed vähestest ametkondadest, kelle spetsialistidega on võimalik otse suhelda. Paljudes teistes asutustes tuleb info saamiseks pöörduda pressiesindajate poole, kuid kahjuks jääb sellise süsteemi korral asjakohane teave tihti sootuks saamata.

Üks selline pidur on politsei pressiteenistus, kes jagab maakonnas toime pandud kuritegude kohta ajalehele väga nappi ja valikulist infot, kusjuures valiku printsiip on sageli jäänud arusaamatuks.

Näiteks möödunud aasta augustis leidis Viljandi jäähallis aset lõhkumine ja vargus, millega tekitati sihtasutusele ligi 6500 euro suurune kahju. Politsei- ja piirivalveameti pressiteenistus ei pidanud vajalikuks ajalehele saadetud infos selle avaliku objekti rüüstamist mainida. Samasuguseid juhtumeid, kus ajakirjanikud kuulevad maakonnas toime pandud kuritegudest teisi kanaleid pidi, on olnud teisigi.

Seepärast otsustasidki «Sakala» ajakirjanikud tänavu pressivaenlase tiitli anda politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroole.

Pressisõpra premeerib ajaleht sellega, et usaldab aastaks tema valdusesse keraamilise rändauhinna «Lehelugeja». Ajakirjanike 2010. aasta lemmik Tõnis Korts saab selle Kaidi Braunile pidulikult üle anda «Sakala» arvamusliidrite lõunal, mis leiab aset 30. märtsil.
Pressivaenlane saab tasuta «Sakala» aastatellimuse.

«Sakala» ajakirjanikud valisid tänavu sõpra ja vaenlast 16. korda. Traditsioon sai alguse 1996. aastal, kui pressisõbraks valiti Peeter Arro, kes oli sel ajal Viiratsi vallavanema ametis.

SÕBRAD

«Sakala» ajakirjanike sõbrad viimastel aastatel
• 2010 — Tipu küla elanik, Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tõnis Korts
• 2009 — loodusetundja Olav Renno
• 2008 — Võhma küünlavabriku omanik Peter Wüthrich
• 2007 — Viljandi politseiosakonna juht Alvar Pähkel
• 2006 — osaühingu Pesuekspert juht Tiit Jürmann
• 2005 — Viljandi linnamajandusameti juhataja Priit Vihuri
• 2004 — Viljandi maavanem Kalle Küttis
Allikas: «Sakala»