Juhtkiri ⟩ Kliimakonverentsi sõnade seemnest peab kasvama tugev puu

Sakala logo Foto: Sakala

Šotimaal Glasgow’s käival ÜRO kliimakonverentsil on tehtud mitu tähtsat sammu. Üks märgilisemaid neist on ehk rohkem kui saja riigi, nende hulgas keskkonnaküsimustesse tihti skeptiliselt suhtuva Brasiilia lubadus lõpetada 2030. aastaks metsade hävitamine. Üle 80 riigi on ühinenud USA ja Euroopa Liidu lubadusega vähendada kümnendi lõpuks 30 protsendi võrra metaaniheidet, 12 riigi juhid lubasid anda arengumaadele keskkonna säästmiseks kümme miljardit eurot ja tõotatud on veel nii maad kui taevast.

Niisiis tundub peale vaadates kõik justkui ilus. Ajalugu on samas näidanud, et suur osa kliimakonverentsidel öeldust kipub jääma soojaks õhuks, mis ilmselt kliima soojenemisele pigem kaasa aitab, kui selle vastu võitleb. Näiteks sedasama metsade hävitamise lõpetamist lubati ka 2014. aastal New Yorgis, kuid muutust pole seniajani toimunud. Kõige tipuks ei tehta isegi sõnu Glasgow’s nii palju kui vaja, sest näiteks Hiina juht Xi Jinping kohale ei tulnud ja ka tema kirjalikus pöördumises polnud ülearu konkreetseid lubadusi.

ÜRO kliimakonverentse peetakse igal aastal. Seekordset eristab eelnenutest paljude meelest see, et kui ka nüüd piisavalt ambitsioonikaid ja vettpidavaid kokkuleppeid ei sõlmita, on rong lootusetult läinud. ÜRO viimases kliimaraportis tõdeti, et kui riigid jätkavad senise emissioonide vähendamise tempoga, soojeneb maakera selle sajandi jooksul keskmiselt 2,8 kraadi. Laias laastus praeguste tingimuste säilitamiseks oleks soojenemist aga vaja hoida 1,5 kraadi juures.