Tarvastu valla mehed lükkavad rahvamajades elu jälle käima

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kärstna küla mehed (vasakult) Gert Raam, Kaido Soots, Tanel Roht ja Hennri Kirt tahavad noorte ettevõtmistele hoogu anda.
Kärstna küla mehed (vasakult) Gert Raam, Kaido Soots, Tanel Roht ja Hennri Kirt tahavad noorte ettevõtmistele hoogu anda. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kõik neli Tarvastu valla kooskäimismaja on antud rahva kätte. Selline üleandmine võimaldab kohalikel entusiastidel endil külaelu korraldada ja senikaua kui kohalikul rahval on ruume tarvis, toetab vald mittetulundusühingute tegevust.

«See aeg, mil asju käsu korras tehti, on möödas,» lausus Tarvastu vallavanem Alar Karu. Pigem ollakse tema jutu järgi sealmaal, et külas tekivad aktiivsete inimeste rühmad, kes teevad ja korraldavad ise.

Tulge ja tehke

Kui Soe külamaja ehitati euroraha eest juba algselt külamajaks ja projektid kirjutas mittetulundusühing Soe Külaliikumine, siis teised kolm on varem olnud omavalitsuse käes.

Kärstna rahvamaja otsustas vald müüa sümboolse üheeurose hinnaga loodavale mittetulundusühingule Kärstna Kultuuriait ning sama teed minnakse ilmselt ka Väluste endise koolimajaga. «Külakoosolekul võtsime otsuse vastu,» lausus mittetulundusühingu Väluste Külad juhatuse liige Aivar Otsman. Alar Karu kinnitas, et ka vallavalitsus on langetanud soosiva otsuse. «Veebruari lõpul on oodata volikogu otsust,» lisas ta.

Suislepa rahvamaja on juba poolteist aastat tasuta rentinud mittetulundusühing Suislepa Kultuuripärand. Vald on ka neile välja pakkunud sümbolhinnaga müümise mõtte.

«Algul see mulle ei meeldinud, sest paneks ühingule päris suure kohustuse,» lausus Suislepa Kultuuripärandi juhatuse liige Artur Grossthal. «Nüüd hakkan tasapisi harjuma, kuid selle aasta lõpuni säilitaksin ikka rendisuhte.»

Vallavanema sõnutsi oli seal varem pikka aega palgal korralik töötaja. Paraku ei tulnud rahvas kohale. «Ametnik kurtis, et inimesed ei käi, ja külarahvas kaebas, et midagi ei tehta. Vald aga peab toetama ainult kogukonnale vajalikke sündmusi,» selgitas Karu. Nüüd õhutabki vald rahvast kokku tulema ja ise midagi ära tegema.

«Tõestage, et teie tegevuse toetamiseks on vaja teiste vallakodanike raha. Mis mõtet on juhatajal suvel muru niita ja talvel kütta, kui inimesed ei käi? Vald ju ikka maksab,» rääkis Karu. Ta tahaks näha rohkem sisulist tegevust.

Grossthal tõdes, et vallale on majanduslikult soodsam majad ära anda. «Enne oli eelarve tunduvalt suurem,» lausus ta. Kui maja on tasuta rendil, küündib kokkuhoid tema sõnul üle kuue tuhande euro.

Noorte tulek  

«Sisuliselt tehti siin enne sedasama mis nüüdki,» ütles Artur Grossthal. Näitering, mälumäng, bändiproovid ega rahvatants tema jutu järgi soiku ei jäänud. «Remonti oleme küll teinud. Praegugi nokitsen siin saalis vaikselt,» lisas ta. «Paraku pole me projektidele seni jaatavat vastust saanud.»

«Midagi ära ei jää. Kõik, kes seni tegutsesid, saavad soovi korral tegevust jätkata,» lausus Hennri Kirt, kes on koos oma venna Johan Kirdiga mittetulundusühingu Kärstna Kultuuriait asutaja. See ühing hakkabki aprillist Kärstna rahvamaja tegevust korraldama.

«Ringidel tuleb ette teatada, millal nad kogunevad, et maja saaks soojaks köetud,» lisas Kirt. Ta kinnitas, et ühingust on keegi ikka kohal, isegi kui eestvedajad ise peaksid töö tõttu kusagil mujal viibima. Tegusaid inimesi on Kärstna Kultuuriaida juures kümmekond. Noormehed tahavad mittetulundusühingu kaudu rahvamajale särtsu sisse puhuda.

Hennri Kirdi sõnul ei aja nad taga omakasu, kuigi mõni külaelanik on seda kahtlustanud. Üks anonüümseks jääda sooviv inimene pakkus välja stsenaariumi, et aasta või paari pärast teevad noormehed mittetulundusühingust osaühingu ning lõpuks ei saa kultuurimajas enam ükski memm tantsida ega laps laulda.

«Eesmärk on arendada kohalikku elu,» ütles Kirt. Kõige muu kõrval nimetas ta tähtsaks ka noortele pidude korraldamist ja külaelu aktiivsemaks muutmist.

«Peetagu majas pealegi pidusid, pulmi ja külajuubeleid. Vastasel korral avastame ühel päeval, et polegi mõtet kütta: keegi ei käi seal enam. Siis on hilja mõelda, et noortel oli mingi plaan,» lisas vallavanem Karu.

«Nüüd on meie kord noored nurga tagant välja tuua,» nentis tulevase rahvamaja tegevuse korraldajate hulka kuuluv Tanel Roht.

Külakoosolek

Sugugi kõik kohalikud ei kiitnud kohe poiste plaani heaks. Kärstnas oli Alar Karu sõnutsi suur vaidlus, kas endist mõisa magasiaita ikka maksab euroga ära anda. «Tegelikult ju peakski olema nii, et noored võtavad mingil ajal kultuuritegemise üle,» lausus vallavanem.

Noorte ja eakate tegevuse ühe katuse alla mahutamine aitab teinekord süvendada nende koostööd. Karksi-Nuia noortekeskuses on ruumid saanud ka kohalik eakate ühendus. Selle liige Enna-Helle Vallas kinnitas, et maja jaotus on küll alles algusjärgus, kuid probleeme pole. «Meie eakate esindaja hakkas juhendama noorte näputööringi ja plaanis on korraldada mulgikeelne kohtumine,» ütles ta.

Kui Kärstna külakoosolekul oli tehtud põhjalikku selgitustööd, otsustati vallavanem Karu sõnutsi ka seal anda noortele võimalus, ehkki sümboolne hind tekitas lahkarvamusi.

«Vald ei maksnud omal ajal nende majade eest sentigi,» lausus Karu. «Omavalitsus ei leia, et peaks rahva ühiskasutuses oleva hoone pealt midagi teenima.»

Alar Karu kinnitust mööda on vald valmis aitama mittetulundusühingutel kulusid katta, kui nad saavad ühe euro eest ostetud maja sinnamaale, et kogukond seda vajab.

«Kui uute inimeste tulles külategevus rahva- või külamajast kaob ning kogukonnale pole hoonest enam kasu, lõpeb ka valla toetus,» täpsustas ta.

Tema sõnul on kultuurimajad teisteski valdades omavalitsuse juhtimise alt ära läinud. Tarvastul on Soe külas mittetulundusühingu majandamisvõime kohta pealegi hea näide.

«Soe külamaja on algusest lõpuni mittetulundusühingu ehitatud,» lausus vallavanem.

Soel sai asi alguse jalgpallimeeskondadest. «Korraldasime võistlusi, aga jalgpalluritel polnud end kuskil pesta,» meenutas mittetulundusühingu Soe Külaliikumine juhatuse liige Merila Pihlap. Siis tuligi mõte teha staadioni äärde pesemisvõimaluste ja tribüüniga külamaja.

Mittetulundusühingu kaudu kirjutati põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile projekt.

«Raha saime kahes jaos: kõigepealt ehituseks ja siis sisustuseks,» ütles Pihlap. Maja võeti vastu eelmise aasta jaanuaris. «Praegu kasutab külarahvas seda hoolega. Naised käivad näiteks õhtuti võimlemas,» ei varjanud ta oma rahulolu.

Külamaja perenaine Eve Püvi rääkis, et kulude ja tulude tasakaalus hoidmiseks peab ruume ka pidude tarvis välja üürima. «On vähe nädalavahetusi, mil üldse midagi ei toimu.»

Pihlap lisas, et vald toetab neid natuke. «Üks palgaline inimene peab kohal olema. Ta teeb lastele pallimänguks uksed lahti ja vastutab, et kõik oleks korras,» lausus ta.

Alar Karu ütlemist mööda ei pea vald omanik olema ja toetab rahvaalgatust, kui kogukonna suurem osa asja vastu huvi tunneb.

Ka Väluste külas tuntakse kogukonnamaja vajadust. Pärast seda kui lasteaiarühm tegutsemise lõpetas, on endises Väluste koolimajas asuv raamatukogu sealses piirkonnas ainuke valla hallatav asutus. «Maja on vana ja vajab investeeringuid,» rääkis mittetulundusühingu Väluste Külad juhatuse liige Aivar Otsman. Seepärast otsustas ühing külakoosolekul hoone endale võtta, et teha sellest külamaja. «Nii saame ise kasutamise üle otsustada ja investeeringuid taotleda,» ütles ta.

Pärast lasteaia kadumist jäi suur osa hoonet tühjaks, aga külamaja pakub Otsmani jutu järgi sündmuste korraldamiseks ja ringide tegevuseks ruume ning võimaldab neid ka rentida. Maja tuleviku ütleb ta sõltuvat sellest, kui hästi küla asja omaks võtab. Seni on see olnud pigem suletud: seal on harjutud käima ainult raamatukogus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles