Eestis on eelmise nakkuslaine kõrgpunkt ületatud. Viljandimaale lisandus ööpäevaga 61 nakatunut

Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks on astunud nädalaga taas suure sammu ülespoole. Koroonaviiruse koguse suurim suurenemine on olnud Lõuna-Eestis. Foto: Tartu Ülikool

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8805 koroonaproovi, millest 1894 osutus positiivseks. Positiivse proovi tulemuse saanutest oli 1154 vaktsineerimata ja 740 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Viljandimaale lisandus 61 viirusega nakatunut.

Põlva-, Pärnu- ja Järvamaa järel asub Viljandi nakatunute hulga poolest Eestis neljandal kohal ja viimase 14 päeva nakatumine 100 000 elaniku kohta on 2082. Kõige väiksem on nakatunute hulk Hiiumaal, kus see on 687.

Olukord haiglates

30. oktoobri hommikuse seisuga on haiglas 542 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 378 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 266 ehk 70 protsenti on vaktsineerimata ja 112 ehk 30 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 71 uut haigusjuhtu. Suri 14 koroonaviirusega nakatunud inimest: 57-aastane naine, 67-aastane mees, 69-aastane naine, 71- aastane mees, 74-aastane mees, kaks 74-aastast naist, 82-aastane naine, 83-aastane mees, 88-aastane mees, 88-aastane naine, 91-aastane naine, 92-aastane mees ja 95-aastane naine.

Ööpäeva jooksul manustati 9868 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 2951. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 43 392 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 57,1 protsenti.

Reoveeuuringu kurb statistika

Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks on astunud nädalaga taas pika sammu ülespoole. Koroonaviiruse koguse suurim suurenemine on olnud Lõuna-Eestis.

Lõuna-Eestit iseloomustavat tõusu veab Põlva, mis on ka terviseameti statistikas olnud elanikkonna suurust silmas pidades uute nakatumisjuhtumite poolest esirinnas. Reoveeuuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on Põlva näitajad suurenenud pikemat aega ja järjekindlalt. "Praeguseks on viirusekogus kasvanud seal suuremaks kui kunagi varem. Sellest võib järeldada ka nakatunute arvu jätkuvat kasvu," tõdes ta.

​Tenson lisas, et kuigi sellenädalasel kaardil on väga suurt viirusekogust märkiva punase värviga asulaid jäänud justkui vähemaks, on paljudes kohtades olukord üsna piiripealne. Kaardil punasena püsivates asulates on viirust nii palju ja see kergitab ka Eesti keskmist indeksit.

Viirusekogus reovees on suurenenud pidevalt augusti algusest alates. Praeguseks on see Tensoni sõnul ületanud senise suurima koguse, mis mõõdeti tänavu märtsis, eelmise nakkuslaine kõrgpunktis. Nagu eelmiselgi nädalal, on viiruseolukord Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes veidi rahulikum Lääne-Eestis ja saartel.

Tensoni sõnul pole olukorra leebumist lähinädalail loota. "Kiireim tee viiruse leviku pidurdamiseks on üksnes vaktsineerimine," ütles ta.