K, 22.03.2023

Viljandimaal ei lubata küttida ühtegi hunti

Üllar Priks
, reporter
Viljandimaal ei lubata küttida ühtegi hunti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tänavu on hundid murdnud Eestis ühtekokku 306 lammast.
Tänavu on hundid murdnud Eestis ühtekokku 306 lammast. Foto: Shutterstock

Novembrist veebruari lõpuni kestva hundijahiga ohjeldatakse hundi arvukust kiskjakahjustuste vähendamiseks ja ennetamiseks. Keskkonnaameti kinnitatud esmane küttimismaht on väiksem kui eelmisel aastal, sest hundi arvukus on pisut vähenenud. Hundi küttimismahud kehtestatakse ohjamisalati, kusjuures kuuele ohjamisalale – Alam-Pedja, Hiiu, Saare, Pärnu-Viljandi, Viljandi-Valga ja Põhja-Läänemaa – esimeses osas küttimismahtu ei kehtestata. Küttimismahtude määramisel võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.

Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik ütles, et hundil läheb Eestis endiselt hästi. "Praeguste vaatlusandmete põhjal on meil kindlalt teada 18 pesakonda üle Eesti, prognoosi järgi on aga tänavu Eestis 24–26 hundi pesakonda. Kehtiva kava järgi on eesmärk tagada Mandri-Eestis vähemalt 20 pesakonda ja populatsiooni võimalikult ühtlane jaotumine hundile sobilike elupaikade vahel," rääkis Tannik.

Kinnitatud küttimismahu esimeses osas lubatakse enim hunte küttida Harju ohjamisalal, kuhu antakse seitse luba, ning Põlva-Tartu, Valga-Tartu  ja Võru ohjamisalal, millest igaühel võib lasta viis hunti. Küttimismahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele. Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik tõdes, et mida rohkem edastavad jahimehed vaatlusandmeid, seda paremini saab hundikarja suurust ja juurdekasvu hinnata ning selle järgi küttimismahtu juurde anda. "Oluline on ka kiskjakahjudest keskkonnaametile teada anda, sest nii saame vajadusel küttimist kahjustuspiirkondadesse suunata," toonitas Margo Tannik.

2021. aastal on seni registreeritud 109 hundirünnakut kari- ja koduloomadele. Sellel aastal on enim hundirünnakuid olnud Harju, Järva, Lääne, Lääne-Virumaa, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonnas. Kui mullu murdsid hundid 933 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 306 ehk kolm korda väiksem. Lisaks on hundid tänavu murdnud 11 veist ja viis koera.

Hundi rünnakute tõenäosust aitavad oluliselt vähendada kariloomade kaitseks mõeldud ennetusabinõud. Need on hoolikalt kontrollitud ja korralikult pingestatud kiskjatõrjeaiad ning karjavalvekoerad. Keskkonnaamet hüvitab kahjustuste vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused kuni 50 protsendi ulatuses.

Algavaks jahihooajaks kinnitatud hundi küttimismaht lähtub 2021. aasta lõpuni kehtivast suurkiskjate kaitse ja ohjamise kavast. Praegu on peamiste huvirühmadega läbirääkimiste faasis ka uus suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava aastateks 2022–2031. Sellega määratakse hundi, karu ja ilvese kaitsmise ja ohjamise eesmärgid ning korraldus järgmiseks kümneks aastaks.

Märksõnad
Tagasi üles