Covid-19 ⟩ Järjekordne rekord Viljandimaal: ööpäevane nakatunute arv läheneb sajale

Ööpäevaga lisandus maakonda 95 nakatunut. Foto: Marko Saarm

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8993 koroonaviiruse proovi ning 1643 võetud proovidest osutus positiivseks. Viljandimaale lisandus ööpäevaga 95 nakatunut, mis on senine rekord.

Viljandi linna lisandus ööpäevaga 39 nakatunut. Viljandi valda tuli nakatunuid mõnevõrra vähem ning seal tuvastati ööpäeva jooksul 28 nakatunut. Mulgi valda lisandus 18 nakatunut ja kõige parem seis on maakonnas praegu Põhja-Sakala vallas, kuhu ööpäevaga lisandus 10 nakatunut.

Viimase seitsme päeva jooksul on Viljandi linna lisandunud 159 nakatunut, Viljandi valda 130, Mulgi valda 72 ja Põhja-Sakala valda 60.

Eelmine maakondlik nakatunute arvu rekord oli 21. oktoobril, mil maakonnas avastati 79 nakatunut.

Viimase 14 päeva haigestumus saja tuhande elaniku kohta on Viljandimaal 1584 ning selle näitaja poolest oleme maakondlikus arvestuses neljandal kohal.

Viljandimaal on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud ainult 61% inimestest.

Ööpäeva jooksul avati Eesti haiglates 63 uut haigusjuhtu. Suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest: 95-aastane mees, 77-aastane naine, 74-aastane mees, 67-aastane mees ja 57-aastane mees.

Reoveeuuringu tulemuste kaart värvus tumepunaseks

Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu reedel avaldatud tulemused näitavad, et koroonaviirusega nakatunute hulk kasvab lähinädalail hoogsalt veelgi. Olukord on muutumas eriti tõsiseks Ida-Virumaal, kus viirusekogus on kerkinud seni kõrgeimale tasemele.

Väga suure viirusesisaldusega proovide hulk on suurem kui kunagi varem pandeemia jooksul. Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul näitab uuringutulemuste kaart, et koroonaviiruse leviku raskuskese hakkab koonduma Ida-Virumaale. "Olukord on läinud üsna ruttu päris halvaks. Kui terviseameti andmetest on näha, et Ida-Virumaa on nakatumiste arvu poolest sel nädalal Tartumaa kätte saanud, siis võib arvata, et eelolevatel nädalatel on suurem tõus veel ees, sest nii suurt viirusekogust pole varem proovidest leitud," rääkis Tenson.

Eelolevad nädalad ei too leevendust ka Lõuna-Eestisse, kus paari eelmise nädalaga võrreldes on viirusekogus taas kasvanud. Mõnevõrra rahulikum on olukord vaid Lääne-Eestis ja saartel. 

"Praegune viiruse leviku pilt peegeldab deltatüve agressiivset loomust. Viirus levib kiiresti, sest ühiskonnas on rohkelt viirusevastaste antikehadeta inimesi. Kiireim tee selle pealetungi peatamiseks on vaktsineerimine," rõhutas Tenson.

Terviseamet piiras plaanilist ravi

Terviseamet rakendab alates esmaspäevast arstiabi osutajatele täiendavad meetmed, et tulla toime COVID-19 nakatunud patsientide hulga kasvuga. Tervisealases hädaolukorras hospitaliseeritakse eelkõige neid patsiente, kes vajavad vältimatut arstiabi. Samuti peatub piirkonniti plaaniline ravi.

Terviseameti peadirektori kohusetäitja ja hädaolukorra juht Mari-Anne Härma otsustas, et haiglaravi vajavate COVID-19-ga nakatunute kõrge arvu tõttu rakendatakse tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku teise taseme kõiki meetmeid. Statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajad peavad arvestama olukorraga, kus abivajajate hulk ületab tavapärase abi osutamise võimekuse. "Tervishoius võetakse kasutusele meetmed, mida tavaolukorras ei rakendata. See on viimane abinõu enne erakorralise abi piiramist," selgitas Härma.

Kiirabi võib väljakutsete teenindamisel rakendada vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade ja isikute vabatahtlikku abi. Samuti saab kiirabi vajadusel kasutusele võtta oma tegevusvaru. Statsionaarse eriarstiabi osutaja peab vabastama ajutiselt voodeid, et võtta vastu COVID-19 diagnoosiga patsiente, samal ajal tagades teiste patsientide turvalisuse. Ajutiselt piiratakse ka tervishoiuteenuste osutamist isikutele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi. Ka üldarstiabi osutaja peab tagama esmajärjekorras erakorralise ja vältimatu abi andmise.