PIIRANGUD ⟩ Valitsus leppis kokku uutes COVID-19 kriisi lahendamise meetmetes

Peaminister Kaja Kallas Foto: Remo Tõnismäe

Valitsus leppis täna põhimõtteliselt kokku uutes kontrollmeetmetes ja toetustes, et leevendada haiglate ülekoormust ja paremini ohjeldada koroonaviiruse epideemilist levikut. Lisakontrollmeetmed kehtestatakse ajutiselt esmaspäevast, 25. oktoobrist tuleva aasta 10. jaanuarini.

Rangemaks muutub maskikandmise kohustus, mittevaktsineeritud täiskasvanutel piiratakse muu hulgas ligipääsu meelelahutusele, kultuurile ning toitlustusasutustes kohapeal söömisele ja joomisele. Toetust kriisiga toimetulekuks hakkavad saama haiglad. Vaktsineerimistempo tõstmiseks hakkavad toetust saama perearstikeskused ja omavalitsused.

"Epidemioloogiline olukord Eestis on väga kriitiline ning elude päästmiseks on praeguseks kõik Eesti haiglad olnud sunnitud plaanilist ravi piirama," ütles peaminister Kaja Kallas. "Selleks, et vältida kriisiolukorra edasist halvenemist, leppis valitsus põhimõtteliselt kokku abinõudes, millega kaitsta ühiskonna ja haiglavõrgu toimimist ning soodustada vaktsineerimist."

Valitsus sätestab, et avalikus nakkusohu suhtes kontrollimata ruumis tuleb hakata kandma maski ning enam ei piisa senisest suu ja nina katmisest.

Lisaks annab valitsus tungiva soovituse kanda alates 12. eluaastast maski ka korraldatud tegevuste puhul, kus kontrollitakse vaktsineeritust või haiguse läbipõdemist. See puudutab näiteks kino, teatrit ja kontserti.

Koroonaviiruse levikut takistavad ainult meditsiinilised või nendega võrdsustatud maskid, mistõttu soovitab valitsus inimestele kasutada üksnes neid.

Ettevõtjad peavad tagama kaubandus- ja teeninduspindadel hajutatuse. Kaubanduskeskuste üldkasutatavatel pindadel olevad istumis- ja mängualad on soovitav sulgeda.

Valitsus soovitab tungivalt nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimestel jääda võimaluse korral kodutööle.

COVID-tõendina jäävad kehtima üksnes vaktsineerimist või COVID-19 haiguse läbipõdemist kinnitavad tõendid. See tähendab, et inimesed, kes pole COVID-i vastu vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, ei saa enam osa võtta korraldatud tegevustest, kus nõutakse COVID-tõendit.

Piirang hõlmab sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täienduskoolitust ja täiendusõpet, samuti spordivõistlusi ning spordi- ja liikumisüritusi, avalikuks kasutamiseks mõeldud saunasid, spaasid, basseine, veekeskusi ja ujulaid, avalikke koosolekuid ja üritusi, konverentse, teatrit, kontserte, kino, muuseume, näitusasutusi, meelelahutusteenuse osutamist ning toitlustusettevõtteid.

Valitsus toetab ettepanekut tõsta COVID-19 patsiendi voodipäeva eest makstavat lisatasu haiglatele 75 protsendi võrra. Meede kehtib oktoobrist detsembrini.

Toetus haiglatele läheb maksma 11,79 miljonit eurot ja selle katmine planeeritakse haigekassa reservkapitalist, mis tuleb uuel aastal taastada.

Valitsus eraldab sihtotstarbelisse reservi 5 miljonit eurot perearstikeskustele tulemustasude maksmiseks üle 60 aasta vanuste inimeste suurema vaktsineerituse taseme saavutamiseks. Sotsiaalministeerium töötab koos haigekassa ja perearstide seltsiga välja toetuse täpsemad kriteeriumid.

Lisaks toetab valitsus ettepanekut maksta perearstikeskustele lisatasu kuni 120 vaktsineerimise korra kohta nädalas nimistu kohta tavahinnaga 5.30 eurot, alates 121. süstist kasvaks tasu iga süsti eest kahekordseks ehk 10.60 eurot. Samasugust lisatasu makstaks ka kooliõdedele. Meede kehtib 30. novembrini. Toetuse kulu on hinnanguliselt 415 000 eurot ja selle katmine on planeeritud haigekassa eelarvest.

Kohalikku omavalitsust, kes suurendab elanike hõlmatust vaktsineeritusega võrreldes 1. oktoobri seisuga 10 protsenti, toetatakse 5 euroga iga vaktsineeritud elaniku kohta. Teise astmena makstakse omavalitsusele toetust 5 eurot iga vaktsineeritud elaniku kohta ka siis, kui täiskasvanud elanikkonnast on täisvaktsineeritud vähemalt 80 protsenti.

Meede kehtib aasta lõpuni ning selleks kulub ligikaudu 11,5 miljonit eurot.

Valitsus plaanib COVID-19 uuendatud regulatsiooni korralduse heaks kiita lähiajal.