N, 8.12.2022

Valuoja tunnelis märgati Ugala poole jalutavat jõevähki

Kadri Allikmäe
, reporter
Valuoja tunnelis märgati Ugala poole jalutavat jõevähki
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Spetsialisti sõnul läheb jõevähil Eestis üsna hästi, kuid talle kujutavad ohtu võõrliikide tulek ja haigused.
Spetsialisti sõnul läheb jõevähil Eestis üsna hästi, kuid talle kujutavad ohtu võõrliikide tulek ja haigused. Foto: Lauri Kulpsoo

Viljandi kalameestele on teada, et siinsetes ojades leidub jõevähki. Vähi leidis vast avatud Valuoja tunneli ojasängis kõndimas ka linnakodanik Ene Kukumägi. Spetsialist soovitab jätta üksikult ringiluusivad vähid puutumata ning kui tegemist on võõrliigiga, võib juhtuda, et aitamise asemel tehakse karuteene kohalikule jõevähile.

9. oktoobril vast valminud Valuoja tunnelit uudistama läinud viljandlane Ene Kukumägi märkas oja uues sängis vähki ning postitas foto Facebooki gruppi "Viljandi eile, täna ja homme". Ene Kukumägi selgitas, et ei läinud betoonil ukerdavat vähki edasi aitama, sest ei pääsenud ojasängile ligi. "Järgmisel päeval teda tunnelis enam näha polnud, arvatavasti läks ise ojja tagasi – ta tol hetkel liikuski sinnapoole," rääkis Kukumägi.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et isegi kui inimesed märkavad vähke, ei tohiks nad neid puutuda, sest vähipüügiaeg on möödas ning neid ei tohi püüda ei käe ega püügivahendiga. Eestis on vähihooaeg augustis ja sel ajal võib neid püüda vaid kalastuskaardi alusel vähimõrra ja -nataga.

Rakko manitses, et kõiki vähke, keda inimene linnas näeb, peakski praegu jälgima distantsilt, isegi kui paistab, nagu oleks vähk tunnelis kinni. "Ta ei ole sinna kinni jäänud, ju ta siis elab seal. Vähk õõnestab kaldaserva ja poeb sinna urgu talveunne."

Ajakirjaniku selgituse peale, et vähid ei pruugi betoontunnelist edasi saada, ütles ta, et see on siis looduslik suremus. "Kui neid sinna mitu jääb, peaks tunneli projekti ümber tegema. Siis on mingi viga tehtud, kui nad sinna saavad ja asjatult hukkuvad inimese valesti planeeritud ehitise tõttu," arvas ta. Üksikute juhtumite puhul ei soovita ta aga sekkuda. "Mõni kajakas ikka varem või hiljem nokib ta sealt ära. Loodusele see suur kadu pole." Looduses juhtub Aimar Rakko sõnul tihti, et vähid satuvad kaldale kuivale või ojalõiku, kus vett on vähem. "Eks loomad ja loodus tarbivad selle ära."

Isend, kelle Viljandi elanik Ene Kukumägi püüdis fotole Valuoja tunnelis, tundub keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja sõnul olevat jõevähk.
Isend, kelle Viljandi elanik Ene Kukumägi püüdis fotole Valuoja tunnelis, tundub keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja sõnul olevat jõevähk. Foto: Ene Kukumägi

Jahinduse- ja vee-elustiku büroo juhataja sõnul oleks lõksujäämine ohtlikum suvel, sest veest kipub hapnik ära kaduma.

Praegu arvas Rakko, et olukorda peaks Valuoja uues tunnelis jälgima. "Ilma nägemata ei oska öelda. Kas tal on üldse võimalik sealt edasi pääseda, peab ta kuskilt üles ronima või pääseb sealt ise minema – raske kommenteerida."

Teine põhjus, miks vähki ei tohiks kuhugi mujale viia, seisneb vee-elustiku spetsialisti sõnul selles, et see võib olla ka võõrliigi esindaja, kelle ümberasustamine oleks karuteene kohalikule jõevähile. Ja kuigi Eesti jõevähil läheb Eestis veel võrdlemisi hästi seetõttu, et veekogude reostus on vähenenud, on agressiivsed võõrliigid tema elupaiku hõivanud ning tõrjuvad teda välja, mistõttu kümne aasta pärast võib olukord olla teine. "Nad kannavad kaasas haigusi, mis on meie jõevähile ohtlikud, näiteks vähikatk," märkis Rakko.

Ta kutsus vähipüüdjaid üles neid mitte ümber asustama. "Kui keegi võtab vähi sealt välja ja viib selle järve, võib see olla võõrliigi levitamine."

Seetõttu soovitas keskkonnaameti jahinduse- ja vee-elustiku büroo juhataja lasta vähi samasse veekogusse, kust ta on kätte saadud. "Kui teda edasi levitame, toome teda uutesse elupaikadesse ja vähendame oma kodumaise jõevähi võimalusi siin hakkama saada, levida ja elada."

Kui loomad on abitusse olukorda jäänud, oleks hea helistada riigiinfo telefonil 1247, kust info jõuab keskkonnaametisse.

Märksõnad
Tagasi üles