Reoveeuuring näitab koroonaviiruse kiireimat kasvu Ida-Virumaal, Viljandimaa proov viitab laiale levikule

Kui möödunud nädalal võis uuringutulemusi kajastaval kaardil näha veel üksikuid linnu, mille reoveest koroonaviirust ei leitud või leiti vähe, siis sel nädalal pole neid üldse. Foto: Tartu Ülikool

Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad, et viirusekoguse kasv jätkub üle Eesti. Kõige enam on nädalaga viirust lisandunud Ida-Virumaa reovette. Valdavalt on viirusekogus üle Eesti kas suur või väga suur. Viljandis viitab olukord viiruse laiemale levikule. Suure-Jaanis on koroonaviiruse levik väga laialdane. 

Kui möödunud nädalal võis uuringutulemusi kajastaval kaardil täheldada veel üksikuid linnu, mille reoveest koroonaviirust ei leitud või leiti vähe, siis sel nädalal pole neid üldse. Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on viirusekogus kasvanud peaaegu kõikjal Eestis, kuid kõige tugevama muutusega torkab silma Ida-Virumaa, kus viirusenäit on Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes kümme korda suurem.

"Oleme nädalaga jõudnud veel ühe sammukese lähemale eelmise nakkuslaine tipule. Meie tulemustest ilmneb, et uute nakatumiste arv kasvab lähinädalail Ida-Viru kõrval märkimisväärselt ka Harjumaal ning Kesk- ja Lääne-Eestis. Lõuna-Eestis on viirusekogus stabiliseerunud üsna kõrgel tasemel," rääkis Tenson.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist.

Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.