ÜHEL PÄEVAL pärast pikki tööhoos veedetud tunde läksin Paalalinna avastama. Enamasti ma niisugust asja ette ei võta – mida aasta edasi, seda enam püüan Viljandi vanalinnast ja selle lähiümbrusest lahkumist vältida. Siin on mul kõik, mida tahta oskan: varjualune, toit, riided, vinüülplaadid ning Grand Hoteli jõusaal, kus ma saan teha trenni ja vaadata südamerahus dokumentaalfilme Stalinist. Ometi otsustasin ma minna Paalalinnast seiklusi otsima. Sest seal asub miski, mille kohta inimesed on öelnud, et peaksin seda nägema.
Tellijale