N, 8.12.2022

Farištamo Eller: ühe tänava ja paljude puude lugu

Farištamo Eller
, Päästame Eesti Metsad juhatuse liige
Farištamo Eller: ühe tänava ja paljude puude lugu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lõplikult peaks Uus tänav valmima järgmisel aastal. Pildil Uue tänava ehitus 28. septembril.
Lõplikult peaks Uus tänav valmima järgmisel aastal. Pildil Uue tänava ehitus 28. septembril. Foto: Marko Saarm

VILJANDI UUE tänava raied on jõudnud linnalooduse hoidmise kontekstis märgilise staatuseni. Viljandi elanike ja linnavalitsuse vastuseisu pingestumise tõttu jõudis lugu Tartu ringkonnakohtusse.

Mittetulundusühing Päästame Eesti Metsad (PEM) ja viis linnaelanikku esitasid tänavu 11. augustil kohtule kaebuse Viljandi linnavalitsuse vastu. Kaebuse eesmärk oli Uue tänava rekonstrueerimise projekti käigus planeeritava 49 elujõus puu (tammed, pärnad, vahtrad, pihlakad) langetamise vajaduse kohtulik hindamine. Raie oli linnal plaanitud 12. augustiks.

Lõplikku kohtulahendit ära ootamata lasi linnavalitsus puud tarkusepäeval, 1. septembril maha võtta. Juhtumit tuuakse ebaefektiivse linnaelanike kaasamise ja linnalooduse mittehoidmise musternäiteks ning nüüd, kohalike valimiste ajal on see saanud üheks tulipunktiks.

LINNAELANIKE ja PEM-i kohtukaebus ei olnud linnavalitsuse hinnangul õigustatud mitte ühestki aspektist. Vaadates aga eesmärki luua linnaelanikele parem, keskkonnasõbralikum linnaruum, oli linnavalitsuse isetegevuse peale kohtusse pöördumine möödapääsmatu.

Uue tänava tee-ehituse projekt oli augusti keskpaigaks ka teisel põhjusel kohtusse jõudnud, kuid see ei olnud ehitusprotsessi peatanud. «Kui elanikud kaebavad linna kohtusse, tähendab see, et linn muidu enam nende häält kuulda ei võta,» ütles kirjanik Viivi Luik 24. augusti Sakalas. Kohus andiski 13. augustil puudele esmase õiguskaitse.

Linnavalitsus jättis märkimata ja märkamata tõsiasja, et linnaelanikud räägivad tammede, pärnade, vahtrate ja pihlakate säilitamise soovist, mitte sellest, kas mõned teised puud on ka kaunid. Ometi nõudis linnavalitsus oma vastuskirjas (30. septembril) kohtule kaebajatelt tõestusi, seejuures ise alusetuid hinnanguid esitades.

«Kaebajad ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väitele, et kõrghaljastus lisaks väärtust kinnistule, vastupidi, linnavalitsus leiab, et kavandatud ida-mariõunapuud ja viirpuud on esteetiliselt kaunid ning lisavad eriti kevadeti ümbruskonnale väärtust juurde. Lisaks eeltoodule kasvavad nimetatud puud kuni 8 meetri kõrguseks, mis ei ole mingil juhul madalhaljastus,» kirjutas Viljandi linnasekretär Ene Rink.

Bioloog Terje Põvvat nentis 30. augustil Postimehes: «Järjest rohkem koguneb teaduspõhist infot selle kohta, et inimene on loodud elama elurikkas keskkonnas. Elurikastes keskkondades peavad inimesed oma taastumisvõimet ja heaolu paremaks.»

VILJANDI linnavalitsus demonstreeris oma võhiklikkust, märkides oma juba mainitud vastuskirjas: «Kaebajate viide mürale ja saastele on vale, sest müra ja saaste eest ei kaitse ka olemasolevad puud, mille võra on jalutajale selleks liiga kõrgel.»

Ökoloog Mihkel Kangur on öelnud, et üks puu suudab 12 kuu jooksul toota kahele inimesele vajaliku aastase koguse hapnikku. «Lisaks sellele aitab tiheasustuse kõrghaljastus puhastada õhku liigsest tolmust ja sellega levivatest kahjulikest peen­osakestest. See aitab ära hoida ja leevendada vaevusi väga mitmetel haigustel nagu näiteks nahavähk, astma ja veresoonkonna haigused, mis meid järjest rohkem kimbutavad. Ühe euro investeerimine kõrghaljastusse toob meie ühiskonnale ökosüsteemide väärtuses tagasi kolm eurot. Statistika kohaselt kasvatab kinnisvara ümbritsev rohelus ka selle väärtust müügiturul.» (28. jaanuar, 2018, Novaator).

Arvamuste faktidena esitamine võib juhtuda teadmatusest, kuid seda võidakse teha ka tahtliku eksitamise sooviga. Viljandi linnavõimu esindajad peavad samuti põhjendama oma seisukohti argumentide ja tõenditega.

«Viljandi linnas asuvat Uut tänavat ääristavad tõepoolest erinevat liiki lehtpuud. Puud on erinevas vanuses ning erinevas seisukorras, sh on suur osa puid elujõulised. Viljandi linn kinnitab, et puud asendatakse vajadusest tänavat rekonstrueerida, mitte seetõttu, et need ei olnud elujõulised,» kirjutas linnavalitsuse ametnik.

Kuni vastuskirjani ei olnud linn kordagi selgelt sõnastanud, et puude tervislik seisund ei oma tähtsust. Üks Uue tänava puude eest seisjate sõnum oli, et puud on eluterved ja seetõttu säilitamist väärt. Selle kinnituseks telliti dendroloogiline hinnang.

Elujõus tammed on eestlasele pühad, vähemalt sedasi on eesti kultuuriruumis tihti arvatud. Uue tänava puude raiumine paneb arutlema ühiskonnas kehtivate normide ja Eestis kehtivate tavade üle.

12. AUGUSTIL oli esimene meeleavaldus, sest juhtum oli kohtusse antud esmase õiguskaitse taotlusega, aga kohtuotsust veel ei olnud. Puude mahavõtmine oli planeeritud 12. augustile, mistõttu pidi meeleavaldus andma ka arboristidele signaali, et oluline vaidlus on pidamata ja puid ei tohiks veel maha võtta. Sel päeval jäid puud tänu kohaletulnud inimestele püsti.

13. augustil ei olnud tee-ehitajaid enam kohal, ent kutse peale tuli meeleavaldajatega kohtuma abilinnapea Kalvi Märtin. Vestluse käigus ütles ta, et linna haljastus ei ole linnaelanike otsustada, kaasamine on olnud suurepärane ning kõnealuseid puid pole enam võimalustki säilitada.

Silmi avav oli Viljandi linnavolikogu liikme, opositsioonis oleva sotsiaaldemokraadi Juhan-Mart Salumäe 28. septembri Sakalas ilmunud avaldus, mis andis hoopis teistsuguse pildi kõnealuse juhtumi telgitagustest ja milles muu hulgas seisis, et isegi linnavolikogu liikmed polnud teadlikud, missugused muudatused viidi sisse projekti lõppversiooni.

Linnaruumi elu ja kujunemise kaitsel tulevad tegelikult appi oma mõtteid ja vaateid väljendavad linnaelanikud. Sellel on otsene seos linna identiteediga. Niisamuti võidaks elanike osalusest linnavõim. Kodanike julguse ja osavõtlikkuse puudumist on aga lihtne ära kasutada neil, kellele linnaelu otseselt korda ei lähe.

Uue tänava puude juhtumi kohtusse andmine väljendas avalikkuse huvi säilitada linnaruumis elujõulisi puid kui terviklikku lahendust toetavat osa projektist. Teed, ristmikud, bussipeatused – kõik need on planeeritavad. Suuri puid aga ei saa planeerida, need kasvavad aastakümnete jooksul. Diskussiooni selle üle, kuidas lõimida olemasolev kõrghaljastus teeparandusega, aga ei tekkinudki.

Otsus võtta aeg maha ja uute argumentide valguses uus arutelu korraldada on hindamatu. Ei ole arendav ega kaasav see, kui arvamused on lubatud vaid seni, kuni need ei takista otsustajate plaane. Kui omavalitsuse juhid siin probleemi ei näe, on ainuõige lahendada sellised vaidlused kohtu abiga.

ERAISIKUTELE ja mittetulundusühingutele võib kohtusse pöördumine tunduda takistusena, sest juriidiline abi on esmalt alati kulu. Ent mida suurem on avalik huvi ja koostöö elukoha keskkonnaväärtuste kaitsel, seda parem kõigile on kokkuvõttes tulemus. Loodus on meie kõigi ühisvara ning need, kes loodust hoiavad, sellest põhimõttest lähtuvadki.

Uue tänava puude saagas on mitmeid kordi kõlanud ka väide justkui kohtukulud võiksid jääda kaebaja kanda. Seegi väide on ekslik. Esialgse õiguskaitse taotleja vastutuse kohta ütleb halduskohtumenetluse seadustik, et kahju hüvitamise nõudeid esialgse õiguskaitse määruse täitmisest ei tulene, kui täitmine oli õiguspärane, välja arvatud juhul, kui esialgse õiguskaitse taotluse esitaja on tahtlikult viinud kohtu eksitusse. Ometi on seda ekslikku väidet rõhutatud nii linnavalitsuse esindajate ütlustes, linnavalitsuse kirjades kohtule ja tema vaateid esindavates lehelugudes. Milleks selline hirmutamine?

Kõnealune Uue tänava puude juhtum jõudis kohtusse pelgalt annetajate toel ja annetajate hulk viitab, et see teema läks inimestele väga korda. Inimesed näitasid initsiatiivi ja muret ning tahtsid enda ümber näha elu. Vaidlused vaibuvad, olukorrad mööduvad, aga inimesed jäävad.

Märksõnad
Tagasi üles