/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2012/02/09/949332t1ha71c.jpg)
Suure-Jaani vallas Ülde külas on maanteeameti tellimusel kruusa ja liiva kaevandatud juba aastakümneid, aga kui seni ammutati neid maa pealt, siis nüüd tahetakse minna sügavamatesse kihtidesse.
Tääksi kavandatakse veealust kaevandust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast kaevandamise lõppu peaks karjäärist saama tehisjärv.
Maanteeameti Lääne regiooni peaspetsialist Allan Allik ütles, et sügavamalt kaevandamine võimaldab ressursse paremini ära kasutada.
«Tääksi karjääris on suurtes kogustes ehituskruusa ja -liiva ning täiteliiva. Veepiirist allpool on valdavalt jäme kruus, mis sobib purustamiseks,» kõneles Allik. Ta avaldas lootust, et sealt jätkub paljudeks aastateks lähemas ümbruses vaja minevat tee-ehitusmaterjali.
Samasugust kaevandamist plaanitakse Saarepeedi valda Välgita külla. Allan Alliku sõnutsi on vee alt kaevandatud varemgi mitmel pool maakonnas. Just nii on tekkinud Männa ja Heimtali karjäärijärv, suvitajate suurim meelispaik Ahimäel ja Venevere puhkekeskuse juures olev järvesilm.
«Tunamullu olime vallal veidi abiks Saarepeedi karjäärist tekkinud veekogu äärde puhkeranna rajamisel,» kõneles Allik. Ta selgitas, et kruusa- ja liivavarude paremaks ärakasutamiseks on tihti mõistlik sügavamalt kaevandada ning kohalikud on tekkivatest veekogudest enamasti väga huvitatud.
Allan Allik tõdes, et väga sügav kaevandamine osutuks siiski keeruliseks ja väikeste mahtude puhul liiga kalliks, sest tavaliste ekskavaatoritega sügavamalt kui kolm meetrit materjali kätte ei saa.
Peaspetsialist rääkis, et kaevandades üritavad nad piirialasid korrastada. Tekkivaid veekogusid ei tohi supluskohana välja anda senikaua, kuni need on karjääridena kasutuses, seega pannakse üles kaevandusalal viibimist keelavad märgid.
«Vastasel korral peaksime rannavalve korraldama. Seda, et paik oleks puhas ja prügita, peame seaduse järgi ikkagi jälgima,» lausus ta.
Maanteeamet soovib kaevandada Tääksi ja Tääksi II mäeeraldisel 17,75 hektari suurusel alal. Kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 53 400 kuupmeetrit.
Kaevandamine kestab 15 aastat. Keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kohta saab keskkonnaametile esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi 14. veebruarini.
«Keskkonnamõju hindamine on veel tegemata, aga tõenäoliselt seal suuri probleeme ei teki,» rääkis keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni maavarade spetsialist Kaija Pärtli. «Seni on seal kaevandatud väga korralikult, ette on lükatud vallid, mis summutavad müra.»
Liiva ja kruusa kaevandatakse piirkonna riigimaanteede ja kohalike teede remondiks ning ehitustöödeks. Keskkonnauuringud, mille käigus täpsustati ka materjalide kvaliteet, on tehtud ning keskkonnamõjude hindamise programmi avalik arutelu algab 14. veebruaril kell 16 Tääksi põhikoolis.