Neli aastat tagasi Rakveres Aqva spaa avanud Roman Kusma sõnul on veekeskuse loomiseks vaja inimest, kellel on selge nägemus, millist keskust ehitada ja kuidas seda ülal pidada.
Rakvere Aqva omanik: Viljandisse pole võimalik praegu veekeskust rajada
11. veebruar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas tunnistas Kusma, et praeguses majandussituatsioonis on Viljandisse või ükskõik millisesse Eesti väikelinna veekeskust rajada peaaegu võimatu.
Roman Kusma, kui teie hakkasite Rakverre Aqvat rajama, kas nägite selle klientidena pigem turiste või Rakvere ja Lääne-Virumaa inimesi?
Minu suund oli kindlalt hotelli rajamisele ning veekeskus on pigem lisaväärtus. Viljandis, Rakveres ja mujal Eesti väiksemates linnades pole võimalik keskust töös hoida pelgalt kohalike inimestega. Hotell peab toitma, seega on suund olnud turistidele.
Pean ütlema, et ma ei oleks julgenud seda keskust ehitada ühtegi teise Eesti linna peale Rakvere. Siit sõidab Tallinna autoga tund aega ja see toob Aqvasse inimesi nii pealinnast kui Soomest. Külje all on Ida-Virumaa ning Peterburi poolt tuleb hulk inimesi. Asukoht on äärmiselt tähtis ja logistiliselt on Rakvere väga heas kohas.
Viljandi poliitikud on arvutanud, et veekeskuse ülalpidamiseks peaks linn ettevõtjale maksma aastas 100 000 — 150 000 eurot dotatsiooni. Kas Rakvere linn maksab ka Aqvale peale?
Jah. Rakvere korraldas riigihanke ujulateenuse ostmiseks ja veekeskuses tehakse koolide kehalise kasvatuse tunde.
Kui suur dotatsioonisumma on?
Umbes sama suurusjärk, mis te enne mainisite. See ligi 10 000 eurot kuus ei korva aga tegelikke kulutusi. Meie kulude ja tulude osas on see väga väike osa, aga talvekuudel on sellest kindlasti abi. Ükski linn ei suuda minu arvates nii palju toetust maksta, et veekeskust ise ülal pidada.
Kui ma veekeskust planeerima hakkasin, ei kujutanud ma isegi tegelikke kulusid ette. Vahepeal on need kasvanud — ainuüksi gaas maksab praegu kolm korda rohkem kui Aqva avamise ajal. Sooja ostmine on meeletu kulu.
Kui teile tehtaks ettepanek rajada Viljandisse analoogne keskus, kas te üldse kaaluksite seda?
Mul poleks seda võimalik ette võtta, sest niisugust ehitust ei finantseeriks ükski pank. Vähemalt 80 protsenti rahast peaks mul endal olema. Rakverre sai keskus ehitatud buumiajal, kui pangad andsid lahkelt laenu. Praegu ei tuleks ka Rakverre veekeskuse ehitamine kõne alla.
Mida oleks kõigepealt vaja, et Viljandisse veekeskust rajama hakata?
Kõige tähtsam on leida inimene, kes oleks selle idee eestvedaja. Tal peab olema oma nägemus, ta peab teadma, millise mudeliga keskus tööle panna ja kust tuleb raha. Kõik teised, olgu need poliitikud, linnakodanikud või ajakirjanikud, saavad lihtsalt kaasa arvata.
Realistlikult mõeldes on praegune majandussituatsioon selline, et uue veekeskuse loomine mis tahes Eesti linna on üsna võimatu. Võimalik oleks see ainult siis, kui leiduks mõni miljardär, kes seda väga teha tahaks, aga maailmas on palju paremaid ja vähem riskantseid investeerimisvõimalusi.