N, 8.12.2022

Angerjapüüki võib oodata keeld

Egon Valdaru
, reporter
Angerjapüüki võib oodata keeld
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kalurid (vasakult) Aivar Pärgmäe, Ants Leiaru ja Aivo Kähr ei ole riigi kavaga rahul.
Kalurid (vasakult) Aivar Pärgmäe, Ants Leiaru ja Aivo Kähr ei ole riigi kavaga rahul. Foto: Marko Saarm

Angerjamaimude asustamine Võrtsjärve järgmistel aastatel väheneb ning tulevikus võib seal kutseline kalapüük sootuks lõppeda, sest rahvusvaheline mereuurimise nõukogu on soovitanud angerjapüügi katkestada terves Euroopas.

Eestis alustati angerjate kunstlikku asustamist 1950. aastatel, pärast hüdroelektrijaama tammi ehitamist Narva jõele. Viimasel aastakümnel on seda tehtud olulisel määral ja põhiliselt Võrtsjärve ning vahepeal nadiks muutunud angerjasaak on olnud taas järjest parem.

Eelmisel nädalal oli Võrtsjärve ääres Valma külamajas kalanduse teabeskuse, maaülikooli, maaeluministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi esindajate kohtumine kaluritega, kes said teada, et nende töö on lähiaastatel suures ohus.

Miks antakse vähem raha?

Kohtumisel selgus, et riik klaasangerjate või ettekasvatatud angerjamaimude asustamiseks Võrtsjärve tänavu ega järgmistel aastatel lisaraha enam ei anna, aga jätkab seda tegevust nii nagu mullu ja tänavu keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu rahaga, mis on kogutud võrgutasudega siseveekogude kaluritelt. 76 000 eurost 85 protsendi ringis läheb Võrtsjärve angerjamaimudega asustamisele.

Rahastuse vähenemise põhjuseks toodi asjaolu, et järve klaasangerjatega asustamine täidab kalurite püügisoove, aga ei ole Euroopa angerja säilivuse seisukohalt jätkusuutlik. 2020. aastal saadi klaasangerjaga asustamiseks Võrtsjärve lisaks KIK-i rahale üle 76 400 euro Euroopa merendus- ja kalandusfondist, 2019. aastal toetas KIK Võrtsjärve angerjamaimudega asustamist 90 700 euroga, 2018. aastal 87 800 euroga ja 2017. aastal 120 600 euroga.

Euroopa angerjat mujal ja kunstlikult paljundada ei ole õnnestunud: täpselt nii palju, kui neid Sargasso meres sünnib, nii palju neid maailmas ka on. Seega oli arutuse all, kas ja kui palju jõuab Võrtsjärvest neid kudema tuhandete kilomeetrite kaugusele Sargassosse. Keskkonnaministeeriumi kalaosakonna juhataja Kaire Märtin märkis, et probleemiks on juba angerjate Narva paisust läbi pääsemine. Ta nentis, et jätkusuutlikkuseks peaks vähemalt 40 protsenti sellistest kaladest merre pääsema.

Kas kutseline püük jätkub?

Kalateadlane Priit Bernotas rääkis, et kudemisrändele asuvatest Võrtsjärve angerjatest jõuab rohkem kui 40 protsenti Läänemerre ning see on jätkusuutlik. Maaeluministeeriumi kalandusosakonna juhataja Ain Soome nentis, et kui peaks keelatama vaid angerjamaimude, sealhulgas klaasangerja püük ja neid ei saaks enam Võrtsjärve asustada, siis seni asustatute põhjal jaguks kaluritel tööd rohkem kui seitsmeks aastaks. «Euroopa Liidu määruse järgi võime toetada angerja asustamist Euroopa Liidu fondidest vaid siis, kui see on kaitsemeede, aga kalurid võivad ise klaasangerjaid osta ja rohkem asustada,» rääkis ta praegu kehtivatest võimalustest ja reeglitest.

Kõigile kohtumisele tulnutele pakuti suppi, mis oli keedetud Võrtsjärvest püütud angerjast. Võib juhtuda, et mõne aasta pärast sellist suppi enam keeta ei saa.
Kõigile kohtumisele tulnutele pakuti suppi, mis oli keedetud Võrtsjärvest püütud angerjast. Võib juhtuda, et mõne aasta pärast sellist suppi enam keeta ei saa. Foto: Marko Saarm

Valma kalur Leo Aasa arvas, et Võrtsjärve kalurite ahistamise asemel tuleks pilk suunata Lõuna-Euroopa poole, kus klaasangerjaid ehk noori angerjaid söödetakse isegi sigadele ja veetakse ka Hiinasse, ehkki see on keelatud. Kalur Aivar Pärgmäe lisas, et küsimärk on ka angerjakasvatuste kohal, sest kasvandustest ei jõua hiljem merre kudema ükski angerjas, aga sealgi kasutatakse ju Sargassost pärinevaid maime.

Maaeluministeeriumi kalandusosakonna juhataja Ain Soome ja keskkonnaministeeriumi kalaosakonna juhataja Kaire Märtin selgitasid riigi seisukohti.
Maaeluministeeriumi kalandusosakonna juhataja Ain Soome ja keskkonnaministeeriumi kalaosakonna juhataja Kaire Märtin selgitasid riigi seisukohti. Foto: Marko Saarm

Kaire Märtin märkis, et paar aastat tagasi tuli Euroopa komisjon välja angerjapüügi keeluga, kuid see siiski läbi ei läinud ning piirduti kolmekuulise püügikeeluga rände ajal merel. «Teema võetakse lähiajal uuesti üles ning vaadatakse majanduskavad üle,» lisas ta.

Kalurid Leo Aasa ja Aivar Pärgmäe arvasid, et Lõuna-Euroopas võiks püütava angerja alammõõduks seada praeguse 35 sentimeetri asemel 55 sentimeetrit, nagu on Võrtsjärves. Kalateadlane Priit Bernotas ütles, et see ei oleks mõistlik, sest lõunapoolsetes vetes saavad angerjad palju varem suguküpseks ja on selleks ajaks ammu liikvel. «Ma ei arva, et angerjapüüki Võrtsjärvel eriliselt piirama peaks. Eesti on väike osa kogu süsteemist ja arutelud üldise piiramise üle Euroopas alles käivad, samas ma ei välista, et see tulevikus soovitustesse pannakse,» kõneles Bernotas, kes kuulub rahvusvahelise mereuuringu nõukogu töörühma.

Kalanduse teabekeskuse juht Toomas Armulik (vasakult) ning kalandusteadlased Meelis Tambets ja Priit Bernotas.
Kalanduse teabekeskuse juht Toomas Armulik (vasakult) ning kalandusteadlased Meelis Tambets ja Priit Bernotas. Foto: Marko Saarm

Ta lisas, et püügi kinnipanek ei pruugi angerjavarude taastamist tagada, sest on palju rändetakistusi ja paljud elukohad on angerjatel ära lõigatud. Kalateadlane sõnas, et püüki keelata oleks lihtne, aga see tähendaks, et praegusel kujul kutseliste kalurite tegevus Võrtsjärvel lõpeb. Angerja kokkuostuhind on 8 eurot, kohal aga vaid 2 eurot kilogramm. Kohapeal väärindades makstakse angerjast veel märksa rohkem. «Kui angerjapüük Võrtsjärvelt kaob, siis mis on alternatiiv? Kas seda on võimalik mõne teise kalaliigiga asendada?» küsis Bernotas. Ta toonitas, et angerjapüügi lõpetamise otsust ei tohi kindlasti teha kergel käel.

Märksõnad
Tagasi üles