/nginx/o/2020/09/17/13351103t1hdb49.jpg)
/nginx/o/2021/10/04/14114139t1h186c.jpg)
Kui enamik tugiisikuid töötab Viljandis käsunduslepingu alusel ja saab tunnipalka, siis läinud aastast töötab Männimäe lasteaias ja Krõllipesa lasteaia Mängupesa õppehoones neli täiskohaga tugiisikut.
Krõllipesa lasteaia juhataja Margit Suurmets ütles, et lasteaed ei saa tugiisikust palju kasu, ent lapsele, keda ta toetab, on kasu suur. «See annab lapsele võimaluse osaleda suures kollektiivis. Muidu ta ei saaks lasteaias käia.»
Koosseisuline tugiisik liitus Krõllipesa lasteaia õpetajaskonnaga käesoleva aasta alguses koos lapsega, kes diagnoosi tõttu vajab pidevat tähelepanu.
Tugiisik on justkui tõlk
Suurmetsa selgituse järgi töötab tugiisik ühe lapsega ja aitab tal toime tulla tavalise lasteaiapäevaga. Kui õpetaja tegeleb suure rühmaga, hoolitseb tugiisik selle eest, et abivajav laps saaks suures rühmas osaleda ja tuleks kõigega toime.
«Tugiisik on nagu väike tõlk,» märkis Suurmets ja tõi näiteks, et kui õppetegevuses aitab tugiisik toetataval lapsel kohaneda, üldistab ja aitab ülesandest aru saada. «Tugiisikuid on väga vaja,» kinnitas Suurmets. «Üha rohkem on lapsi, kellel on seda tarvis.»
Praegu töötab Krõllipesa lasteaias üks koosseisuline ja kaks käsunduslepinguga tugiisikut, kes on lastele määratud juhtumipõhiselt. Nende erinevus seisneb selles, et koosseisuline tugiisik on lasteaia palgal ning saab abiks olla ka teistele lasteaia lastele, kui tema toetatav laps juhtub näiteks haige olema.
Käsunduslepinguga tugiisikud töötavad kokkulepitud tundide haaval ning neil on leping sihtasutusega Perekodu. «Neid tugiisikuid, kes pole koosseisulised, on väga raske leida,» selgitas Suurmets. Tema sõnutsi teeb olukorra keeruliseks see, et käsundusleping ei taga mingeid sotsiaalseid garantiisid, ent enamikul inimestel on vaja ikkagi kindlat sissetulekut. «Päevadel, mil laps puudub, ei tule ka tugiisik tööle ning tööd ja elu on niimoodi raske planeerida,» selgitas ta.
Laps tegutseb omas tempos
Männimäe lasteaia direktor Eda Lauer sõnas, et seal on kokku suisa kolm koosseisulist tugiisikut ja üks mittekoosseisuline, sest lasteaias on erivajadusega laste rühmad. Esimene täiskohaga tugiisik asus lasteaias tööle 2014. aastal.
Männimäe lasteaias seisneb tugiisiku töö direktori selgitust mööda eelkõige selles, et kui üks laps pole oma eripärade tõttu võimeline kohe õppetööga haakuma, eraldub tugiisik temaga ja aitab tal ülesandeid individuaalselt teha.
«Tihtipeale pole tugiisiku teenust vajavate laste sotsiaalsed oskused eakohased,» selgitas Lauer. Tugiisiku ülesanne on aidata lapsel näiteks rahuneda, tulla tuppa omas tempos, abistada teda tualeti kasutamisel, teda toita ning õpetada talle mänguoskusi.
Lauer kinnitas, et tugiisikule on täiskohaga lasteaia palgal töötamine parem kui käsunduslepingu vorm, sest siis tal on pidev sissetulek ning kui tema toetatav laps jääb haigeks, on asutuses võimalik ta suunata appi mõnele teisele lapsele, kes iga päev tugiisikut ei vaja.
Viljandi linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja Livia Kask sõnas, et enamasti on tugiisiku töö käsunduslepingu vormis, sest sageli ei tule töötundide pealt täiskoormust ega ka osakoormus täis.
Koormus määrab lepingu vormi
«See sobib hästi neile, kellel on endal osaline töövõime või kes töötavad vahetustega,» märkis Kask. Tema hinnangul vähendab see küll potentsiaalsete tugiisikute arvu, sest kõikidele osalise tööajaga töötamine materiaalses mõttes ei sobi, ent osa inimesi just sellist tööd otsibki.
Käsunduslepinguga ei saa inimene samas taotleda puhkust ega saa sotsiaalkindlustust, mis võimaldaks tal näiteks haiguspäevade eest saada töötasu kompensatsiooni.
Pärimise peale, miks ei võta linn tugiisikuid rohkem töölepinguga tööle, sõnas Kask, et tugiisikutel ei tule sageli täiskoormust täis ning käsundusleping on paindlikum. «Ühel kuul tuleb näiteks viis tundi tööd, teisel kuul viiskümmend. Me ei tea, kui palju abi on vaja,» selgitas Kask. Ta rääkis, et kui teha tugiisikule ka näiteks poole koormusega koht, aga juhtub, et abi on vaja rohkem, kaasneb ülekoormusega poolteisekordne töötasu ning kui laps on näiteks haige, maksab tööandja talle niisama. «See lepingu vorm sobibki neile, kel on paindlik aeg. Aga kus vajadus on väga suur, oleme läinud töölepingute peale.»
Viljandis saavad tugiisikute abi nii lapsed kui täiskasvanud
/nginx/o/2021/10/04/14114140t1h7d0f.jpg)
Viljandi linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja Livia Kask ütles, et praegu vajab Viljandis tugiisikuteenust kaheksa täisealist, 15 lastega peret ja 27 last. Tugiisik on abiks kokku 50 inimesele.
Mittekoosseisulised tugiisikud töötavad vastavalt lapse vajadustele ning täiskoormusega töötajad keskmiselt 164 tundi kuus.
Täiskasvanut aitab tugiisik olukordades, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. «See seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises,» selgitas Kask. «Teenuse eesmärk ei ole abivajava isiku eest asju ära teha, vaid arendada oskusi iseseisvaks toimetulekuks.»
Näiteks saavad teenust varjupaiga kasutajad, vanglast vabanenud, asenduskodust, turvakodust või perekonnast hooldamiselt lahkunud isikud iseseisvalt elama asudes ning isikud, kes on eestkostel või kelle eeskoste on lõppenud, kuid kes vajavad igapäevaeluga toimetulekul abi. Samuti vajavad sellist abi täiskasvanud puude, haiguse või muu raske olukorra tõttu, mis raskendab või takistab igapäevaeluga toimetulekut. «Kõrvalabi võidakse neile osutada näiteks asjaajamisel või eluks vajalike oskuste arendamisel, milleks võib olla toiduvalmistamine, igapäevatööde tegemine, kontaktide loomine, teenuste ja toetuste taotlemine, avalike teenuste kasutamine või elukoha otsingud,» selgitas Kask.
Lapsega töötav tugiisik õpetab last enda eest hoolitsema, julgustab igapäevaelus toime tulema, aitab kaasa tööoskuste arendamisele ja tööharjumuse kujundamisele, abistab ning juhendab last haridusasutuses arendus- ja õppeprotsessis osalemisel, loob turvalise keskkonna ning aitab luua tingimused võimalikult iseseisvaks toimetulekuks.
Kask ütles, et praegune Viljandi täiskasvanute tugiisik on sotsiaaltöö kõrgharidusega. Mõned tugiisikud on läbinud koolituse töötukassa kaudu. Need, kellega sõlmib lepingu sihtasutus Perekodu, kes on linnavalitsuse partner tugiisiku teenuse osutamisel, saavad toetust, nõu ning koolitust Perekodu kaudu.