Teatriarvustus ⟩ Läbi segaduse selguse poole

, teatriinimene
Copy
Omajagu küsimusi lisab pika pausi järel lavale naasnud Klaudia Tiitsmaa.
Omajagu küsimusi lisab pika pausi järel lavale naasnud Klaudia Tiitsmaa. Foto: Priit Loog

Ugala teatris Tanel Jonase käe all valminud lavastus «Ema» lubab vaatajal nähtut tõlgendada mitmekümnel viisil. Florian Zelleri 2010. aastal ilmunud näidendil põhinev lavateos keskendub eeskätt üksikutele olukordadele, ometi säilib samal ajal narratiivsus.

Loo keskmes on armastav pereema Anne (Terje Pennie), kelle lapsed juba mõnda aega tagasi kodust välja kolisid. Tema vajadus end vajalikuna tunda on aga sedavõrd tugev, et ilma hoolt nõudva pisipereta näib argipäev talle hallimast hallim. Rõõmsaid toone ei lisa ka kooselu pikaaegse abikaasaga (Margus Tabor). Nii on Anne’i kohati haiglaseks kinnisideeks saanud poeg Nicholas (Oskar Punga), kelle südame on hõivanud noor naine Elodie.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles