Viljandimaa karusid tõmbab mesipuude poole (2)
3. oktoober 2021, 10:04
Tänavu on karud käinud Viljandimaal 83 mesitaru puistamas. See tulemus annab maakonnale rüüstatud mesitarude arvestuses koha esikolmikus koos Järva- ja Tartumaaga, kus mõmmikud võtsid tarudest matti vastavalt 88 ja 69 korral.
Karude rüüstetööde ennetamiseks soovitab keskkonnaamet mesinikel mesitarud kindlustada ning vältida muid lihtsaid toidu leidmise võimalusi. Keskkonnameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi teab, et karud koguvad enne taliuinakut energiat ja otsivad selleks söögipoolist. Ehkki looduses on karudele toitu piisavalt, põhineb loomade käitumine instinktidel. Nii võibki juhtuda, et karu asub ettejuhtuva mesitaru või silopalli kallale, kui toidupoolis on talle lihtsasti kättesaadav.
"Rüüstetöö tagajärjega tegelemise asemel soovitame igal juhul eelistada võimalike probleemide ennetamist. Et karul ei oleks lihtne tarusid lõhkuda, soovitame tarude ümber paigaldada elektrikarjusega kiskjatõrjeaiad. Nii ei ole mesikäpal lihtne toitu noolima tulla ega ka seeläbi aja jooksul nuhtlusisendiks kujuneda,“ rääkis Talvi.
Kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutusi hüvitab keskkonnaamet kuni pooles ulatuses. Selleks palub amet mesinikel esitada taotluse. Mesinikele korvatud karukahjude summad on kümnekonna aasta jooksul suurenenud. Kui näiteks
2015. aastal rüüstasid karud keskkonnaametile teadaolevalt Eestis kokku 288 mesitaru, siis 2021. aasta jooksul on ametile seni laekunud kahjuteateid juba 679 mesitaru kahjustamise kohta. Karud on sel aastal Eestis murdnud ka viis lammast, ühe vasika ning rüüstanud 346 silorulli.
"Ilmselt on karukahjud suurenenud peamiselt seetõttu, et suurenenud on karude arvukus. Samas on aastate jooksul suurenenud ka mesinike hulk ja nende teadlikkus kiskjakahjude kompenseerimisest," rääkis Talvi. "Karude tekitatud kahjusid hüvitame mesinikele täies mahus. Näiteks möödunud aastal on riik mesinikele tekitatud kahjude eest välja maksnud hüvitisi 116 466
euro ulatuses. Kuna pruunkaru on levinud kogu Eesti mandriosas, siis esines ka kahjustusi üle maa. Mullu tundsid karud mesitarude vastu kõige rohkem huvi Harju-, Tartu- ja Viljandimaal, 2021. aastal Järva-, Viljandi- ja Tartumaal. Eks kahjud esinevad ikka seal, kus karu ja mesitarud kokku saavad.“
Inimeste juurde meelitavad karusid ka näiteks avatud kompostikastid või mujal kättesaadavad toidujäätmed. Samuti võivad karusid elamute juurde meelitada lähedalasuvasse metsatukka söögiks viidud õunad ja pirnid ning loomakasvatuses tekkivad jäätmed. Selleks, et karud ei hakkaks inimeste kodude ümbruses sagedamini ringi liikuma, tasub koduõuedel ja nende lähedal vältida ka teisi lihtsaid toidu leidmise võimalusi.