Ajujahi hooaeg läks lahti

Copy
Oktoobriga alanud aju- ja koertega jahi eesmärk on uluksõraliste arvukuse reguleerimine
Oktoobriga alanud aju- ja koertega jahi eesmärk on uluksõraliste arvukuse reguleerimine Foto: Ain Liiva (Postimees Grupp)

1. oktoobril algas sõraliste ulukite ajujahihooaeg ning sestap võivad nädalavahetustel peetavad ühisjahid suurendada metsloomade ringi liikumist. Eesti jahimeeste selts kutsub seetõttu inimesi metsas ja asulavälistel teedel liikudes üles tähelepanelikkusele.

"Oktoobriga algava aju- ja koertega jahi eesmärk on uluksõraliste arvukuse reguleerimine," ütles seltsi president Margus Puust. "Seda tehakse lähtudes teadlaste ettepanekutest ja vastavalt maakondlike jahindusnõukogude kokkulepetele. Jahimeeste peetavad ühisjahid võivad ulukite liikumist suurendada ja seetõttu palume liiklejatel olla tavalisest tähelepanelikumad. Seda eriti nädalavahetustel." 

Jahindusnõukogudes on kokku lepitud, et sellel jahiaastal kütitakse Eestis kokku 5063 põtra, 3148 punahirve, 8335 metssiga ja 24 428 metskitse. Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. jaanuarini, punahirvele 15. veebruarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini.

Liit soovitab olla eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomad on loomupäraselt rohkem aktiivsed. Ettevaatlik tuleb olla nädalavahetusel piirkondades, kus võidakse jahti pidada. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk "Ettevaatust, jaht!", mis annab inimestele toimuvast aimu.

Tagasi üles