Intervjuu ⟩ Kaja Kallas: me keegi ei tea, kaua see energiakriis kestab

Peaminister Kaja Kallas leiab, et tulevikku võiks vaadata mõõduka optimismiga nii koroonaviirusele kui majandusele mõeldes. Foto: Elmo Riig

Reedel Viljandis visiidil käinud peaminister Kaja Kallase arvates võiks tulevikku vaadata mõõdukalt optimistliku pilguga. Majandusnäitajad on hoolimata inflatsioonist siiski head ning ka koroonaviiruse kolmanda lainega saame paremini hakkama kui teisega.

Seejuures rõhutas peaminister, et energiakriis on vastu talve suur mure ning abivajajaid tuleb aidata, ent seda tuleb teha läbimõeldult, mitte hoogtöö korras enne valimisi.

Kaja Kallas, me istume keset Lõuna-Eestit Viljandis kohvikus Novell ja olukord koroonaviirusega ei ole meil siin teab mis hea. Mis pilguga me peaks Lõuna-Eesti tulevikku vaatama?

Üks tähtis asi on kindlasti see, et oleme loonud võimalused end kaitsta. Viljandimaal on vaktsineerimisprotsent veidi kõrgem kui Eestis keskmiselt ja see on hea. Miks? Praeguseks on meil selge, et sellest haigusest on saanud peamiselt vaktsineerimata inimeste haigus. Kaks kolmandikku neist, kes praegu raskelt haigeks jäävad, on vaktsineerimata.

Lisaks on meil kaks meedet ohutuse tagamiseks: vaktsineerimistõendi kontrollimine ja maskide kandmine. Ma ei tea muidugi, kas Viljandis, kus viiruse levik on keskmisest suurem, neid meetmeid igal pool jälgitakse, pole kontrollinud, aga panen kõigile südamele, et need meetmed ei ole kellegi kiusamiseks välja mõeldud, vaid meie kõigi heaoluks. Selleks, et saaksime kõik kohad hoida avatuna ja et me ei peaks hakkama ühiskonda sulgema. Näiteks naaberriik Läti kaalub jälle uusi piiranguid. Seega on kõik eestlaste kätes: kas me oleme vastutustundlikud ja hoiame olukorra stabiilse või mitte.

Lisaks tahaks muidugi rõhutada, et varem või hiljem läheb see kõik ikkagi mööda. Mitte kellegi plaan ei ole elu lõpuni niimoodi elada.

Milliseid näitajaid või arve peaks inimesed praegu eriti hoolsalt järgima? Viljandimaa vaktsineerimiskoordinaator ütles, et karjaimmuunsuse saavutame, kui vaktsineeritud on 70 protsenti elanikest. Mida see karjaimmuunsus meile praktiliselt tähendaks? Lootust piirangud unustada?

Eestis on praegu muidugi Euroopa kõige leebemad kontrollimeetmed. Kes on viimasel ajal välismaal käinud, see teab, et paljudes kohtades võetakse neid piiranguid palju-palju rangemalt. Meil ei olegi õigupoolest mitte midagi leevendada.

Teisalt muidugi, jah, Hiiumaa puhul otsustasime, et kui seal see 70 protsenti saavutatakse, siis praegused kontrollimeetmed kaotame seal ära, sest nendeks puudub vajadus. Hiiumaal on väga kõrge vaktsineerituse tase ja väga madal haigestumise tase, nii et seal võib tõesti kaaluda piirangute kaotamist.

Kas me teeme seda automaatselt ka teistes piirkondades? Ei. Miks? Liiga suured erinevused. Hiiumaa on saar, erinevalt näiteks Tartust, millel on väga tihe liiklus muu Eestiga, nii et Hiiumaal on seda märksa lihtsam korraldada. Peab hoolikalt silmas pidama, et ei tekiks sellist siseturismi, mis leevenenud piirangutega piirkonnas olukorra jälle halvemaks muudaks.