FILMIARVUSTUS ⟩ Tšikid löövad korra majja

Jane (Alice Siil, vasakul) on pahelise sõbranna (Amanda Hermiine Künnapas) mahitusel end pahandustesse mässimas. Foto: Forum Cinemas

Vahel tundub mulle, et Eesti film on nagu õnnetu lõhestunud isiksus, kes kõige ebaloogilisemal hetkel mingi järjekordse veidra maski järele haarab. Olgu see siis tuhande tökatmusta varjundi sisse uputatud ängipurakas «Põrgu Jaan», võikal munalõhnalisel vedelseebil liugu laskev «Pilvede all» või kahtlast seenesousti söönud Erki Kõlu sahtlipõhjasketše tsiteeriv «Mehed».

Loomulikult tehakse aasta-aastalt järjest enam ka niisuguseid kinotükke, mis vaatamist ja teinekord suisa kiidusõnu väärivad. Värskematest ja üksiti värskendavatest taiestest meenuvad kohe «Vee peal» ja «Kratt». Nende edu võtmeks on kõndida rööbaste vahel. Üheks raudrelsiks on kunst, mis meie tegijatel, kui neile vaba voli anda, närvi­vapustuse saanud keldrikakandi painajaks muutub, ja teiseks küündimatu, isikupäratu ja odav versioon Hollywoodi meelelahutusest. Tark ei kõõlu libastumist ­oodates, vaid tallab kindlalt killustikupadjal.