Suurim oht õnnetusse sattuda varitseb vöötradadel ja suurtel ristmikel

Foto: kaart

«Sakala» otsustas Viljandi politsei abiga üle vaadata Viljandis viimase viie aasta jooksul juhtunud liiklusõnnetused, saamaks aimu, kus on kõige ohtlikum liigelda.

Proovisime koos leida põhjusi, miks juhtub just neis kohtades rohkem õnnetusi ja mida saaks ette võtta nende vältimiseks. Esimene kaardile heidetud pilk üllatust ei pakkunud: kõige täpilisemaks läksid need kohad, mida oleme juba harjunud probleemseks pidama. Õnnetuste detailidesse süvenedes võib ometi avastada peale eeldatu nii mõndagi huvitavat.

Kõik müksud pole kirjas

Olgu kohe öeldud, et politsei statistikas kajastuvad inimkannatanutega liiklusõnnetuste kõrval üksnes need plekimõlkimised, mille puhul osapooled pole suutnud süüdlases politsei sekkumiseta kokkuleppele jõuda.

Võtsime huviorbiiti ka mõne väljapoole Viljandi piire jääva paiga, mille liiklus on linnaga tihedalt seotud.

Kõige traagilisemates õnnetustes on viimase viie aasta jooksul liikluses hukkunud neli inimest: kolm Viljandis ja üks linna piiri taga. Juhtumid on olnud erinevad ja ühist järeldust on nende suhtes raske teha.

Üks tütarlaps hukkus Jämejala teeristil autos, mis sõitis ette peateel liikuvale veoautole. Vanem naine jäi Musta teel tagurdava veoauto alla ning suri haiglas. Pargi tänaval jooksis purupurjus mees veoautole ette ja hukkus. Viimane surmaga lõppenud õnnetus leidis aset Tallinna tänaval kaubamaja ees: vöötrajal jäi sõiduki alla naine.

Ettevaatust ristmikul

Kõige rohkem õnnetusi juhtub autodega Viljandis ikkagi käputäiel ristmikel, kus liiklusvoog on kõige tihedam. Teel Männimäelt kesklinna on ohtlikud Riia maantee ja Reinu tee, Riia maantee ja Vaksali tänava ning Vaksali ja Paala tee ristumise koht. Neile tuleb lisada Paalalinna kesklinnaga ühendav Jakobsoni-Leola ristmik.

Õnnetusi põhjustab enamasti tähelepanematus, viimase risttee puhul ka suur kiirus. Viljandi vanalinna piirkonnaski on liiklusvahejuhtumeid olnud üsna palju ning seal lisandub muudele põhjustele alkohol. On sõidetud otsa postidele ja puudele, aga tänu väikesele kiirusele pole tagajärjed olnud kõige hullemad.

Jalakäijatel on kõige lihtsam õnnetusse sattuda Tallinna tänavat ületades, eriti siis, kui nad kasutavad vöötrada. Kiputakse küll kiruma (noori) jalgrattureid ja nende kaootilist liikumist, aga tuleb nentida, et nendega juhtunud õnnetustes on enamasti süüdi olnud autojuhid. Nood kas ei märka või ei arvesta rattureid. Mõnevõrra rohkem on muret hoopis mopeedi- ja rollerijuhtidega.

Kõige turvalisem on liigelda Uueveskil ja Peetrimõisas, kus on viie aasta jooksul juhtunud ainult mõni õnnetus. Kaunis ohutud on ka Paalalinna eramajade osa ja Kantreküla, aga see ei tähenda, nagu võiks neis piirkondades ettevaatuse minetada: meenutagem, et eespool mainitud surmaga lõppenud tagurdamine leidis aset Musta teel.

Parandamisruumi on Viljandi politseijuht Alvar Pähkel paneb Viljandi liiklusele hindeks tugeva rahuldava. «Olukord pole hull, aga alati saab paremini,» võtab ta statistika kokku. Pähkli jutu järgi leidub linnaliikluses probleeme, ka Vaksali tänava ja Riia maantee ristmikul, ning need püütakse kõrvaldada.

Muu hulgas valmistab talle muret, et sagenenud on ratturitele otsasõit ja jalakäijatega vöötrajal toimuvad õnnetused. «Viljandis antakse jalakäijatele väga hästi teed ja see on tekitanud neis turvatunde. Võõras juht ei pruugi siinseid kiirusi aduda ning järgnebki otsasõit,» arutleb ta.

Rahul on politseijuht sellega, et purjus juhtidest antakse politseile sageli teada ja seetõttu saadakse paljud kätte enne, kui juhtuks õnnetus. «Liiklusõnnetuse põhjustanutest on Viljandis purjus olnud veidi üle kümne protsendi ja see on võrdlemisi väike näitaja,» lisas ta.

Jakobsoni ja Leola ristmik

Jakobsoni ja Leola tänava ristmik on Viljandis üks kolmest valgusfooriga reguleeritust. Kuigi foor peaks muutma liiklemise ohutumaks, on paradoksaalsel moel juhtunud just seal rohkelt liiklusõnnetusi — olgu päeval või öösel — vilkuva kollase tule ajal.

Juhtumeid on olnud igat masti: mopeed kukkus järsu pidurdamise tõttu ümber, auto sõitis jalakäijale otsa, kokku põrkasid Citroën ja Volvo... Üks õnnetus lõppes surmaga, kuid selle põhjustas inimese terviserike. Jutt käib politseistatistikasse läinud liiklusvahejuhtumitest, väiksemaid plekimõlkimisi on seal mõistagi olnud rohkem.

Alvar Pähkli arvates võib õnnetuste rohkust põhjustada muu hulgas tõsiasi, et seal on päris hea nähtavus. Autojuhid koguvad linnas lubatud maksimaalse sõidukiiruse ja üritavad vilkuvat rohelist märgates foori alt igal juhul läbi lipsata. «Südalinnast Paalalinna poole sõitjatel paistab ees pikk sirge viadukt ja nõnda nad proovivadki viimast võtta,» ütles Pähkel.

Vähemalt korra on autojuht õnnetuse põhjuseks nimetanud päikest, mis paistis silma ega lasknud tal valgusfoori tuld näha. Õhtusel ajal paistab päike tõesti piki viadukti, kuid seda ettevaatlikum tuleks olla.

Eriti valvas soovitab Pähkel sõitjail olla õhtul, kui fooris vilgub kollane tuli. «Jakobsoni tänaval tasub autojuhtidel enne ristmikku hoogu vähendada, mis sest, et nad on peateel: kunagi ei tea, kas Leola tänavat mööda tulija ikka paneb stoppmärki tähele ja peatub,» rääkis politseijuht.

Vaksali ja Paala tee ristmik

Viljandi esimene ringristmik on saanud hämmastaval kombel saatuslikuks just rollerijuhtidele. Ühel juhul sõitis rollerile vöötrajal ette jalgrattur. Teisel korral sõitis mopeed otsa vöötraja ees peatunud autole. Tagatipuks keeras üks uljas rollerijuht oma sõiduriista ristmikul lihtsalt külili ja sai pärast seda veel autolt müksu.

Kui rollerit külili keerata pole kuigi suur kunst, siis autoga tuleb sama triki sooritamiseks hoopis rohkem pealehakkamist ilmutada. Üks juht on suutnud seda ööpimeduse varjus siiski teha. Korra on viimase viie aasta jooksul vajatud politsei abi ka plekimõlkimise asjaolude selgitamiseks.

«Tähelepanematus ja uljus,» võtab Alvar Pähkel ristmikul toimunud õnnetuste põhjused kokku. Eriti hoolikas manitseb ta olema Pärnu poolt tulles, sest enne ristmikku on vöötrada ja kui ei hoita piisavat pikivahet, on lihtne sõita otsa selle ees peatunud autole.

Tallinna tänav ja jalakäijad

Jalakäijatega on Viljandis enamik liiklusõnnetusi aset leidnud vöötrajal, kus tee ületaja peaks tundma end kõige turvalisemalt. Kõige rohkem on jalakäijatele otsa sõidetud Tallinna tänava vöötradadel, nii Vana-Apteegi, kaubamaja ja raamatukogu ees kui Tallinna-Lembitu-Nurme ristmiku uusimal sebral. Ometi on viimati nimetatul isegi ohutussaar. Kõige traagilisem, surmaga lõppenud otsasõit juhtus kaubamajaesisel vöötrajal.

Alvar Pähkli hinnangul jaguneb vöötrajaõnnetuste osapoolte vastutus laias laastus pooleks. Mõnel puhul on autojuht olnud tähelepanematu ja sõitnud tee ületajale otsa, aga teinekord on jalakäija ootamatult teele astunud.

«Kuigi jalakäijal on vöötrajal õigus, ei maksa unustada, et kannatanuks jääb kokkupõrke korral ikka tema,» õhutas Pähkel teele astujaid veenduma, kas see on ohutu. Enamik kannatanuid on tema sõnutsi olnud eakad inimesed, kelle puhul ootamatut teele jooksmist ei suuda hästi ette kujutada.

«Uusi vöötradu tehes peame alati põhjalikult läbi mõtlema, kas sinna ikka on sebrat vaja, sest surmalõkse pole mõtet valmistada,» lisas Pähkel.

Ühe õnnetuse põhjustas Tallinna tänaval ka joobes jalakäija, kes tormas Pärna tänava ristmikul auto ette.

Jalgratturid

Kentsakas liiklusõnnetus juhtus Viljandis 2009. aasta juuniööl. Toona sõitis üks purjus jalgrattur veidi enne kella nelja Suur-Kaare bussipeatuse juures tagant otsa teisele joobes ratturile. Mõlemad kiivrita napsivennad toimetati haiglasse kontrollile, kuid lasti sealt kodusele ravile. Nende sõiduriistadel polnud muide ka tulesid.

Enamikus ratturitega toimunud õnnetustes on siiski süüdi olnud autojuhid. Nad kas ei märka jalgrattaga sõitjat või ei taha teda pööret lõpetades läbi lasta. Kõige iseloomulikum on Meloodia poe ees varahommikul juhtunud õnnetus: Valuoja puiesteed mööda tulnud autojuht ei lasknud läbi peateel sõitvat ratturit.

Jämejala ristmik

Tallinna suunal, napilt Viljandi piiridest väljaspool on üks traagilisemaid ristmikke, niinimetatud Jämejala rist. Seal on hukkunud üks inimene ning mitu on saanud vigastada. Kõigi õnnetuste põhjus on olnud peateel liikujale ette sõitmine, ehkki nähtavus on päris hea.

Paralleele võib ehk tõmmata Pärnu maantee ja Viljandi ringtee ristmikuga. Sealgi juhtus enne ringristmiku valmimist väga hea nähtavuse kiuste traagilisi õnnetusi.

Et peateele sõidetakse Jämejala ristis ka taarapunkti eest, aitaks võib-olla sellegi paiga ohutumaks muuta ringristmiku ehitamine. Teine võimalus on piirata peateel kiirust 70 kilomeetrile tunnis.

Ohtlikud, kuid õnnetusteta

Peale õnnetusrohkete kohtade leidub Viljandi liikluses ka selliseid kohti, kus võiks eeldada õnnetusi, aga ometi pole seal seni midagi juhtunud.

Üks niisugune paik on Jakobsoni tänaval Kivi pagari esine. Ehkki mõlemat kätt on vöötrada, armastavad jalakäijad teed ületada sealt, kus on kõige otsem. Turult pagariärisse või bussipeatusesse ning vastupidi liigub palju inimesi, sealhulgas eakaid, kel tee ületamine võtab aega.

Seni on läinud hästi ja ühtegi rasket liiklusõnnetust pole seal olnud. Üheks põhjuseks võib pidada autode suhteliselt väikest kiirust, aga kõige tähtsam on arvatavasti see, et jalakäijad on ise ettevaatlikud: nad teavad, et neil pole seal eesõigust.

Sedasama võib öelda Riia maantee Maxima parkla ja Vana kalmistu vahelise lõigu kohta. Sealgi ületatakse tänavat kõige sagedamini kahe vöötraja vahelt, sest nii pääseb otse parklast kabeliesisele teele. Et jalakäijad on ettevaatlikud, pole seni ohvreid olnud.

Õnnetusi ei ole juhtunud ka Koidu ning Tartu tänava nurgal, kus parkivad autod varjavad Koidu tänavalt tulijale vaate Tartu mäe poole. Küllap on välja sõitjad iseäranis ettevaatlikud.