Saeveski triivib uutesse kätesse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viimased kaks nädalat on Sakala saeveskis tootmine seisnud — väidetavalt külma tõttu. Kompleksis valitses vaikus ka eile pärastlõunal.
Viimased kaks nädalat on Sakala saeveskis tootmine seisnud — väidetavalt külma tõttu. Kompleksis valitses vaikus ka eile pärastlõunal. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui osalised jõuavad lähinädalatel hinnas ja teistes tingimustes kokkuleppele, lähevad aktsiaseltsi Sakala Saeveski seadmed ja kinnistu uute omanike kätesse.

Sellest, et kümmekond aastat Suure-Jaani vallas Kõidama külas okaspuumaterjali tootnud saeveskis on tulemas olulised muudatused, andis esimesena märku ettevõtte nõukogu hiljutine otsus vahetada juhatuse ainus liige Jaanus Heile välja Silver Eensaare vastu. Pealegi oli saeveskil 7. veebruariks üle 42 000 euro maksuvõlga.

Kui veel teisipäeval ütles saeveski omanikfirma Transcom suuraktsionär Rein Kilk «Sakalale», et firmaga on kõik korras, siis päev hiljem tunnistas ta majanduslehele «Äripäev», et palkas Eensaare sisse nõudma summasid, mille saeveski partnerid on võlgu jäänud.

Mitu ettepanekut

Ühtlasi kinnitas Rein Kilk, et tema poole on pöördunud mitu ettevõtet, kes on avaldanud soovi Sakala saeveski ära osta. Neist ühega, alles tänavu 10. jaanuaril asutatud osaühinguga Combimill ollakse tehingu ettevalmistamises lõpusirgel. Seitsme äriühingu kaudu on värske firma osanikeks puiduäris vilunud ettevõtjad Peedo Pihlak, Margus Kohava, Toomas Mets, Heiki Vahemets, Virko Lepmets ja Aimar Varula.

Samas pole Rein Kilk tunnistanud, et saeveski müügi taga võiks olla suured majandusraskused. Enda sõnul hakkas ta tehingule mõtlema läinud sügisel, kui esimesed ostusoovid olid temani jõudnud. «Olen ennegi firmasid müünud ja minu soov on alati olnud, et asi läheks kindlatesse kätesse,» ütles ta.

Ühtlasi avaldas ärimees rahulolu selle üle, et Combimilli omanikeks on eesti mehed, keda võib pidada puidutööstuse vaieldamatuteks tippudeks.

Combimilli juhatuse liikme Margus Kohava jutu järgi on plaanis osta saeveski seadmed ja kinnistu, kuid mitte ettevõtet. «Võlgasid ei kavatse me üle võtta.»

Töökohad jäävad

Kohava sõnul ei plaani ostjad lähemas tulevikus saeveskit suuremaks kasvatada. Eesmärk on valmistada mõõdukas koguses ja mõistliku hinnaga toorainet nende endiga seotud järeltöötlemisettevõtetele, näiteks Raplamaal ukselenge tootvale osaühingule Vindor ja Valgamaal puitliiste tegevale osaühingule Combiwood. Selleks kavatsetakse kasutada valdavalt kodumaiseid palke.

Ehkki Sakala saeveski seadmed on eakad, on need Kohava teada sellises seisukorras, mis peaks Combimilli asutamisega silmas peetud vajadused rahuldama. Hoidmaks tootmist võimalikult efektiivse ja konkurentsivõimelisena, on kosilased Kohava sõnul siiski arvestanud vajadusega teha kompleksi arendamiseks väiksemaid investeeringuid.

Saeveski töötajatega pole tulevased omanikud veel tutvust teinud, kuid kavatsevad neile pakkuda võimalust senises ametis jätkata. «Ma ei näe ühtki põhjust, miks need, kel on kogemusi ja kes tahavad tööd efektiivselt edasi teha, ei peaks jätkama. Mahtu me ei kavatse kahandada, mistõttu pole põhjust rääkida ka personali olulisest koomaletõmbamisest. Oleme huvitatud, et õppinud inimesed ei jookseks laiali, ning pakume kohe, kui tehing tehtud, neile uut töölepingut,» lausus Kohava.

Muid üksikasju ei soostunud osapooled eile ajakirjandusega jagama, nad märkisid vaid, et mõlemad on põhimõtteliselt valmis tehinguga lõpuni minema. Samas tunnistas Margus Kohava, et hinna ja mitme teise tähtsa detaili osas pole veel kokkuleppele jõutud. «Tähtajad on nihkunud, mistõttu ei oska ma midagi kindlat lubada. Võin vaid niipalju öelda, et meie huvi kaob, kui lähinädalatel kaubaks ei lähe.»

60 töötajaga Sakala saeveski kuulub kümne Eesti suurema saeveski hulka. Kilgi andmetel on ta aastate jooksul ettevõttesse investeerinud seitse miljonit eurot. Esialgne idee oli tuua suurem osa toormest Venemaalt ning see pärast töötlemist Pärnu sadama kaudu eksportida.

Märksõnad

Tagasi üles