/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2012/02/09/949400t1hc61e.jpg)
Prantsusmaalt Eestisse Pärnumaa kutsehariduskeskusesse mõnenädalasele õppe- ja tööpraktikale tulnud tisleriõpilased käisid eile kahes Viljandi ettevõttes, et aimu saada siin tehtavast puidutööst.
Prantsuse tislereid köidab Eesti mets
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pärnus me ettevõtetega tutvumas käinud pole,» lausus prantslaste õpetaja Fabien Mauze. Ta rääkis, et kutsehariduskeskus otsis ka Pärnusse kohti, aga ettevõtete tiheda graafiku tõttu ei ole võimalik neid kõikjal vastu võtta.
Prantslaste vastuvõtmisega tegelev Pärnumaa kutsehariduskeskuse tehnikaõppeosakonna juhataja Jüri Puidet ütles, et tänu projektile «Praktikavõrgustikud — hea koostöö ettevõtetega» saavad külalised ka Pärnumaa puiduettevõtetesse.
Peenem puidutöö
Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuse projektijuht Maarja Lenk otsis külalistele vastuvõtjaid Viljandimaal. «Kaheksasse ettevõttesse ei saanud, aga peale Viljandi tutvuvad prantslased puidutööga Abja-Paluojal ja Karksi-Nuias.»
Põhiliselt toodi ka siin külalistest äraütlemise põhjuseks tihedat töögraafikut. Tuli ette ka põhjendust, et välismaalastele pole midagi näidata, sest ettevõte hakkab oma tegevust lõpetama.
Eilehommikusest tutvumisest aktsiaseltsidega Viljandi Aken ja Uks ning Nett oskasid viis La Rochelle’i erakutseasutuse tisleriõpilast öelda, et neile olid võõrad suured masinad. Kodumaal on nad harjunud käsitsitööga ja siin vaataksid nad heameelega, kuidas valmivad näiteks nikerdatud mööblikaunistused.
Lenk oli uurinud ka käsitööd tegevate ettevõtete külastamise võimalusi, aga pole seni sealt tagasisidet saanud. «Loodan, et vastus tuleb ja ehk viimasel päeval saame sinna.»
Siiski erialakaugeks eile nähtu noormeestele ei jäänud.
Aktsiaseltsi Nett tegevjuht Jaanus Vagel rääkis, et tegi poistele tehases ringkäigu ja oli aru saada, et nad jagavad asja ja teavad, mida on võimalik puidust teha.
«Tundub, et neid huvitasid eriti peenemad puidutöötlemisoperatsioonid,» ütles Vagel. Kõige entusiastlikumad paistsid noormehed olevat CNC-puidutöötlemispingi juures. «Eks see haakugi tisleritega rohkem,» nentis tegevjuht ja selgitas, et CNC-pingi abiga saab arvutit kasutades kõiksuguseid keerulisi kujundeid välja lõigata.
Eestis on külm
«Need prantslased on palju paremad, kui oktoobris meil käinud grupp,» leidis Voltveti koolituskeskuses metsandust õppiv noormees Mart Laas. Tema kursusekaaslane Allar Eichfuss oli sellega nõus ja rõõmustas, et sai koolitunnis istumise asemele koos külalistega ettevõtete praktilist tööd näha.
Fabien Mauze arutelust noorte tisleritega selgus, et neid tõmbas Eestisse praktikale siinne metsarohkus. «Sellist metsa meil pole,» tõdes ta.
Jüri Puideti sõnul olid võõramaalased jõudnud juba imetleda nii lumist metsa kui jäätunud merd.
Mauze rääkis, et varem olid nad Eestist teadnud niipalju, et see riik asub idas kusagil Venemaa kõrval, kuulub Euroopa Liitu ja siin on külm. Pärast mõnepäevast Eestis viibimist olid nad nimekirja lisanud kaunid eestlannad ning palju pisikesi puumaju.
Tislerid saavad siinses neile nii võõrapärases metsas ka tööd teha.
Puidet selgitas, et 14-liikmeline rühm jaotati kolmeks. «Üks osa noormehi töötab Pärnus kutsehariduskeskuse puidutöökojas, teine õpib keelt ning kolmas on Tihemetsa õppekohas ja tutvub metsandusega. Viimati nimetatud programmi käigus külastataksegi Viljandimaa puiduettevõtteid.»
Mauze ütlemist mööda veedavad nad Tihemetsas olles enamiku aega lumises metsas. «Puhastame metsaalust ja mootorsaed saame ka kätte.»