Kui näed välja nagu viljandlane

Kirke Katariina Siimso Foto: Marko Saarm

Läheks vaja rohkem kui kahe käe sõrmi, et üles lugeda korrad, kui mulle on öeldud, et näen välja nagu viljandlane. Näiteks on küsitud: «Kas sa oled Viljandist?», enne kui seda ise maininud oleksin. Või kui olen jutu sees märkinud, et olen pärit Viljandist, on sellele järgnenud hüüatus: «Vot ma mõtlesin, et sa näed välja, nagu sa oleksid Viljandist!» Kui olen püüdnud välja selgitada, mida see tähendab, on vastuseks kostetud midagi hipivõnke kohta.

Tuleb välja, et rõõmsa näoga, lokkis või puhmas juuste ja värviliste riietega ringikäimine annab aimdust hipilikust meelelaadist, mis väidetavalt viljandlasi iseloomustab. Samuti rääkivat viljandlased teistmoodi, nii et ühe osa viljandlase stardipakist moodustab ka siinne släng, mida mõni kipub ekslikult Mulgi murdeks pidama. Tegelikult käivad niisugused sõnad nagu «obene», «õdagut» ja «õkva» lihtsalt meeleolukama sõnavara omajate kõnepruuki.