Madis Parksepp: suitsiidide ennetamises on ravist tähtsam lähedaste toetus

Kadri Allikmäe
, reporter
Copy
Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku juht, lastepsühhiaater Madis Parksepp.
Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku juht, lastepsühhiaater Madis Parksepp. Foto: Elmo Riig

Täna, 10. septembril tähistatakse rahvusvahelist suitsiidiennetuse päeva, et parandada inimeste teadlikkust enesetappudest ja sellest, kuidas neid saaks ära hoida.

Eestis lahkub oma vabal valikul elavate kirjast igal aastal ligi 200 inimest. Eurostati andmetel sureb Euroopa Liidus igal aastal keskmiselt 11 inimest 100 000 elaniku kohta suitsiidi tagajärjel, ent Eestis on see arv 15.

Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku juhataja Madis Parksepp, kuidas on enesetappudega lood Eestis ja Viljandimaal? On olnud kuulda nii täiskasvanute kui ka noorte liiga varajasest lahkumisest. Iga selline surm on liiga palju, kuid kas suitsiidide arv Eestis kasvab või väheneb?

Võrreldes taasiseseisvumisaja algusega on suitsiidide hulk Eestis vähenenud üle kahe korra. Olukord Viljandimaal on riiklikus võrdluses keskmine. Samal ajal teiste Euroopa riikidega võrreldes on suitsiidide arv Eestis endiselt tunduvalt üle keskmise, 15 inimest 100 000 elaniku kohta.

Mida saaks sõbra või pereliikmena teha, et inimene nii keerulisse olukorda ei satuks? Kuidas vältida laste ja noorte suitsiide? Mis peaks meie ühiskonnas juhtuma, et eneseptappude arv drastiliselt kahaneks?

Suitsiidide korral ei ole ühte või mõnda üksikut kindlat põhjust, millega tegelemine oleks universaalne võti probleemi lahendamiseks. Lihtsustatult võib suitsidaalset käitumist soodustavaid tegureid jagada välisteks ning individuaalseteks.

Väliste psühhosotsiaalsete tegurite mõjutamine eeldab sageli ühiskondlikku kokkulepet ja valdkonna poliitilist tähtsustamist – olgu selleks näiteks üldine majanduslik toimetulek, huvitegevuse võimalused noortele, kiusamisvaba kool või töökollektiiv või ka vägivallatu arengu tagamine lastele.

Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku juht, lastepsühhiaater Madis Parksepp.
Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku juht, lastepsühhiaater Madis Parksepp. Foto: Elmo Riig

Samuti kuuluvad väliste suitsidaalset käitumist mõjutavate tegurite hulka kogukondlikud teenused neile, kelle puhul riskimärke meeleoluhäire või ennast kahjustava käitumise kohta on juba märgatud: erinevad nõustamisteenused, sotsiaalsete- või vanemlike oskuste õpetamine ning kriisinõustamine. Kuigi sellised teenused aitaksid suuremate vaimse tervise probleemide kujunemist paljuski ennetada, on sellise abi kättesaadavus eri piirkondades ebaühtlane ning info leidmine erinevate võimaluste kohta, eriti kriisis olevale inimesele, sageli keeruline.

Individuaalsel tasandil on formaalsetest teenustest ja konkreetsest ravist sageli olulisem lähedaste toetus ning olemasolu. Märksõnad võiks olla hinnanguteta kuulamise oskus, paindlikkus ning mõistmine. Koos on muredele lahenduste otsida lihtsam. Seejuures ei ole lahendused sageli kõikehõlmavad: kõiki inimese muresid ei suuda ühekorraga keegi lahendada, samas kui vähehaaval ja üksikute probleemide kaupa saab muresid koos tugivõrgustikuga lahendama asuda või abivõimalusi otsima hakata sageli üsna varakult.

Mida teevad arstid ja perearstid enesetappude ärahoidmiseks?

Suitsiidide nagu ka paljude muude raskete vaimse tervise probleemide väljakujunemise ennetamine eeldab erinevate valdkondade vahelist tihedat koostööd. Psühhiaatrilised ravimeeskonnad ning üha enam ka esmatasandi meditsiinispetsialistid saavad eelkõige ravida psüühikahäireid, mis on olulised suitsiidi riskitegurid. See on siiski paljuski juba tegelemine tagajärgedega. Esmased ennetavad ja abistavad teenused peaksid olema kättesaadavad ammu enne meditsiinisüsteemi sekkumist.

Statistikaameti andmetel on suitsiidide arv Eestis 1992. aastaga võrreldes vähenenud üle kolme korra. Kõige kiiremini vähenes enesetappude arv aastatel 1994–2006 ning pärast seda on vähenemine aeglustunud.
Statistikaameti andmetel on suitsiidide arv Eestis 1992. aastaga võrreldes vähenenud üle kolme korra. Kõige kiiremini vähenes enesetappude arv aastatel 1994–2006 ning pärast seda on vähenemine aeglustunud. Foto: Statistikaamet

Kõik sellised lahkumised on üsna šokeerivad nii sõpradele kui pereliikmetele. Kuidas on võimalik perel ja sõpradel üle saada sellest, kui keegi lähedane on enesetapu sooritanud? Sellise olukorraga kaasneb palju erinevaid tundeid, neist tugevaim on ilmselt süütunne, et mahajääjad tegid midagi valesti. Kuidas toetada inimesi, kelle lähedane on suitsiidi tagajärjel lahkunud?

Enese süüdistamine või sündmusele kindla põhjuse otsimine on sellises olukorras tavapärane osa leinaperioodist. Probleem on selles, et äärmiselt harva on suitsiidi põhjuseid võimalik üheselt määratleda. Valdavalt on need paljude tegurite ja asjaolude koosmõjud, mis ei saa olla kellegi ainuvastutus.

Lisaks süütundele toimunu suhtes võib lähedastel hiljem lisanduda süütunne eluga edasi minemise pärast. Ideaalsel juhul saab sellises olukorras olev inimene toetuda lähedastele ja tugivõrgustikule. Sellises olukorras inimene vajab ärakuulamist, siirust ja võimalust tabudeta aruteluks. Kui sellest ei piisa, siis ka tuge abi leidmiseks kriisispetsialistilt.

SUITSIID

Enesetapu tagajärjel sureb hinnanguliselt miljon inimest aastas – see on üks inimene iga 40 sekundi tagant ehk 3000 inimest päevas. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel tuleb iga enesetapu kohta kakskümmend nurjunud enesetapukatset. Maailmas võtab endalt ise elu rohkem inimesi, kui sureb sõdade ja mõrvade tagajärjel kokku. Enesetapp on 15–24-aastaste inimeste seas kõige levinum surmapõhjus, see on levinumate surmapõhjuste seas maailmas 13. kohal. WHO andmetel moodustavad enesetapusurmad peaaegu poole kõigist vägivaldsetest surmadest kogu maailmas. 2020. aastaks ennustatakse enesetapu tagajärjel surevate inimeste arvu kasvu 1,5 miljonini aastas.

Allikas: terviseinfo.ee

KUST LEIDA ABI

- Vaimse tervise abiliin 660 4500 palunabi.ee/vaimne-tervis

- Kui teie või teie elu on ohus, helistage 112

- Lasteabitelefon: 116 111, lasteabi.ee

- Laste ja noorte kriistiprogramm lastekriis.ee

- Eluliin avatud iga päev kella 19–7, 655 8088

- Ööpäevaringne hingehoiutelefon 116123

- Veebipõhine nõustamine: peaasi.ee, lahendus.net

- Suitsiiditeemaline leht peaasi.ee veebis: https://peaasi.ee/teema/probleemid/suitsiid/

- Ööpäevaringne kriisitelefon 1247

- Ööpäevaringne ohvriabi 116006

- Perearsti nõuandetelefon 1220

- Erakorraline psühhiaatriline abi Viljandi haiglas Pargi tee 14: patsiente võtavad ööpäev läbi vastu valvearst-psühhiaater ja valveõde. Vastuvõtutoa telefon on 435 4255.

- Info tugigruppidest suitsiidi tõttu lähedase kaotanud lastele ja noortele: https://peaasi.ee/mais-alustab-suitsiidi-tottu-lahedase-kaotanud-noorte-opetuslik-toetusgrupp/

Allikas: Sakala

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles