Ei ole enam nii, et on head filmid, halvad filmid ja Eesti filmid. Eestis tehakse praegu väga korralikke ekraanilugusid ja tõele au andes, seda on tehtud juba päris pika aja jooksul. Eks igasugu hooajalist haltuurat tule ka, selge see, ent kui mõelda kaugemast minevikust näiteks Kaljo Kiisa «Hullumeelsuse» või pisut lähemast minevikust Tanel Toomi «Tõe ja õiguse» peale, siis need on ajatu kunstiväärtusega emotsionaalsed mitmekihilised lood, mille üle võime olla uhked nii nüüd kui tulevikus.

Ei oska öelda, kui palju on tõtt filmiinimeste mures, et valitsuse plaan vähendada järgmisel aastal Eesti filmide rahastust 42 protsenti tähendab Eesti filmikultuuri vältimatut hääbumist.

Kommentaarid
Copy