Mulgi Häärber peab trahviähvardusel töötajaid juurde palkama ja suunama appikutsesignaali sinna, kus keegi kuuleb

Mulgi Häärberi hooldekodus elavad eakad on majutatud kahte kõrvuti asuvasse majja. Tihtipeale on kahe maja peale vaid üks hooldaja, kuid nii ei tohi see sotsiaalkindlustusameti ettekirjutuse kohaselt olla. Foto: Elmo Riig

• Sotsiaalkindlustusameti ettekirjutuses on kuus nõudmist
• Appikutsesignaal hakkab öösiti tööle tühjas toas
• Hooldekodus on liiga vähe hooldajaid

Kui Hallistes tegutsevas hooldekodus end halvasti tundev ­eakas inimene keset ööd häirenuppu vajutab, ei kuule signaali keegi. On ka täiesti võimalik, et kogu hoones pole siis ühtegi hooldajat, sest ainus töötaja võib samal ajal olla hoopis hooldekodu teises majas.

Seda saab välja lugeda sotsiaalkindlustusameti nelja kuu jooksul hooldekodus Mulgi Häärber tehtud auditist, mis lõppes pika ettekirjutusega. Kui leitud probleemid pole 3. oktoobriks kõrvaldatud, peab hooldekodu tasuma 3750 eurot sunniraha.

Liiga vähe töötajaid, arusaamatult koostatud hooldusplaanid ning appikutsenupp, mille vajutamisest pole enamik ööpäevast mingit kasu, on viiele leheküljele mahtuvasse ettekirjutusse kirja pandud probleemid. Juhul kui ettevõte ei tule oktoobri alguseks toime uute töötajate palkamise, elanikele korralike hooldusplaanide tegemise ning appikutsenupu korrektsel moel töölesaamisega, peab ta maksma sunniraha. Seejuures ei kao aga esitatud nõudmised ning riigiamet saaks esitada üha uusi ettekirjutusi ja nõuda üha suuremaid summasid.

Koroona tõttu surnud hoolealused

Hallistes tegutsev Mulgi Häärber kerkis avalikkuse tähelepanu alla märtsi keskpaigas, kui koroonaviirus ründas nii asutuse töötajaid kui elanikke. Enamik neist oli otsustanud, et ei soovi vaktsineerimist, kuid viirus pääses majja. Suur osa töötajatest ravis end kodus ning samal ajal haigestus mitu hooldusalust üsna raskelt.

Kui kiirabi 18. märtsil hooldekodusse jõudis, avanes seal vaatepilt, mis pani Viljandi haigla pöörduma politsei poole, et saaks selgeks, kas hooldekodu on jätnud hoolealused abitusse seisu. Kiirabi leidis häärberist kolm klienti, kes olid üliraskes seisus ja surid paari järgmise päeva jooksul.

Üht patsienti kolmest kiirabi enam haiglasse toimetada ei jõudnud. Ta suri sealsamas erahooldekodus. Hoolealune oli oma voodis ning selleks, et ta sealt välja ei pääseks ega kukuks, oli voodi ette lükatud diivan.

Teine patsient oli pandud lamama põrandale madratsi peale, et vältida kukkumisohtu, sest nõrgaks jäänud inimene ei suuda end püsti ajada. Kuid nii ei ulatunud ta ka aknalauani, kuhu oli jäetud talle klaas vett.

Viljandi haigla arstid fikseerisid nende juurde jõudnud patsientidel tervisekahjustusi, mis olid tekkinud sellest, et inimesed olid olnud nõuetekohaselt hooldamata. Näiteks tuvastati haiglasse jõudnutel lamatised ja vedelikupuudus.

Töötajaid napib ja turvanupp ei tööta

Koos prokuratuuriga alustas auditit sotsiaalkindlustusamet, kelle ülesanne on hooldekodude tööd kontrollida. Esimese asjana avastasid kontrollijad, et töö normaalseks korraldamiseks on majas puudu hooldustöötajatest. Neid oli kolm, ehkki peaks olema vähemalt viis. Korduvalt tekkis olukord, kus majas töötas vaid üks abihooldustöötaja, kes üksinda ei tohiks üldse toimetada. Juunis lugesid auditi tegijad kokku kuus sellist päeva, mil tööl oligi ainult abihooldustöötaja, ning lisaks olid veel mõned ööd, mil hooldustöötajat majja ei jätkunud.

Et Mulgi Häärberi elanikud on majutatud kahte kõrvuti paiknevasse majja, peab riigiamet lubamatuks, et kahe maja peale on tööl korraga vaid üks hooldaja. Kõigi ettekirjutatud nõudmiste täitmiseks peab hooldekodu leidma 3. oktoobriks juurde kolm kvalifitseeritud hooldustöötajat.

Samaks ajaks tuleb korda teha turvanupp, mille abil saavad elanikud oma tubades abi kutsuda. Tubades olevad nupud töötavad ja annavad edasi abikutsungi, kuid hooldajatele mõeldud signaal hakkab tööle kohtades, kus neid tihti üldse pole.

Näiteks kõlab see ühes majas meditsiiniõe lukustatud toas ning teises majas jõuab häire juhataja kabinetti, mis on lukustatud siis, kui juhatajat ei ole tööl. Majaelanikega vestelnud ametnikud said teada, et häirenupu olemasolust on kõik teadlikud, aga seda pole nende hinnangul mõtet kasutada, sest niikuinii keegi ei reageeri.

Et õhtuti ja öösel on ainus töötaja hooldekodu ühes majas ja teeb teises vaid üksikuid ringkäike, pole turvalisus tagatud kummaski hoones ning hooldusaluse tervis sõltub sellest, kas tema toakaaslane on võimeline minema abi kutsuma.

Sotsiaalkindlustusamet nõuab, et kutsungisignaal jõuaks edaspidi hooldajani ning too saaks sellele kohe vastata. Seejuures peab kummaski majas olema omaette hooldaja.

Lõpuks peavad 3. oktoobriks korda saama ka hooldekodus elavate inimeste hooldusplaanid. Auditi käigus avastasid ametnikud, et ei inimesi, kes Mulgi Häärberis elavad, ega nende lähedasi pole kaasatud hooldusplaani koostamisse ning kliendid polnud isegi teadlikud, et neid mingi plaani järgi hooldatakse. Paljudel juhtudel polnud auditi tegemise ajal kirjas mingitki viidet meditsiinitöötaja hinnangule hooldusaluse tervise kohta.

Raha ei päästa nõuete täitmisest

Kokku seadis sotsiaalkindlustusamet Mulgi Häärberile kuus nõudmist ning üks neist – töötaja vajalikku riiklikku registrisse kandmine – on täidetud. Ülejäänute puhul on tingimused sellised, et need tuleb täita kas oktoobri alguseks või maksta igaühe täitmatajätmise eest 750 eurot sunniraha. Kui raha on tasutud, järgneb tõenäoliselt kohe uus ettekirjutus uue sunniraha nõudega ning see ring ei lõpe enne, kui kõik nõudmised on täidetud või hooldekodu tegevuse lõpetanud.

2018. aastast hooldekodusid kontrolliv sotsiaalkindlustusamet on pidanud ettekirjutusi tegema igal aastal, aga nende arvu amet ei avaldanud. Ameti kvaliteediosakonna juristi Kaira Pervi sõnul ei ole järelevalve eesmärk ettekirjutusi teha, vaid puudused kõrvaldada. Paljudel juhtudel on see Pervi selgitusel võimalik ka auditi tegemise ajal ning puudused kõrvaldatakse enne, kui jõutakse kokkuvõtte tegemiseni.

Sellele, kui rasked on Mulgi Häärberis avastatud puudused, Perv hinnangut ei andnud. Tema sõnul on seaduses kvaliteedinõuded ette antud ja neid kõiki tuleb täita. Mulgi Häärberi ettekirjutus ei ole mahukuse poolest ainulaadne. Samasuguses mahus on ettekirjutusi saanud Pervi selgitusel veel mõned asutused, kelle üle sotsiaalkindlustusamet valvet peab.

Hooldekodu ei kommenteeri

Küsimustele, kas Mulgi Häärber peab talle esitatud nõudmisi õigustatuks ja täidab need 3. oktoobriks, hooldekodu esindaja ei vastanud.

Hooldekodu juhataja Merle Palk ütles, et kokkuleppel ettevõtte omanikuga kommenteerib ettekirjutust vaid omanik.

Kui osaühingu Mulgi Häärber juht ja omanik Raivo Tõnismaa oli kuulnud, mis põhjusel helistatakse, ütles ta, et ei anna kommentaari, ja katkestas telefonikõne.

Prokuratuur menetleb

Koos sotsiaalkindlustusametiga asus Mulgi Häärberis sel kevadel toimunut uurima prokuratuur. Seni pole kellelegi selles asjas kahtlustust ega süüdistust esitatud, samas pole ka menetlust lõpetatud.

Uurimine sai alguse Viljandi haigla tehtud avalduse alusel, sest meedikud nägid hooldekodust haiglasse toodud patsientide olukorra põhjal suurt ohtu Mulgi Häärberis viibivate elanike tervislikule seisundile ja võimalikku inimõiguste rikkumist. Probleem oli eeskätt asjaolu, et väidetavalt olid mõned hoolealused lukustatud oma ruumidesse.

Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb vabaduse võtmist seadusliku aluseta.

Hooldekodu nimetas toona süüdistusi laus­valeks.

Maakonna suurim koroonakolle

Mulgi Häärberist kujunes märtsi algul maakonna suurim koroonakolle, kus positiivse proovi andis lühikese aja jooksul 43 inimest. Nakatunute seas oli 36 klienti ja seitse töötajat, kusjuures märtsi alguseks oligi terviseameti andmetel hooldekodus seitse töötajat.

Terviseameti lõuna regiooni juhi Tiia Luhti seletusel käisid ametnikud varakevadel hooldekodus neljal korral ning nakkustõrje meetmete järgimisega läks olukord järjest paremaks. Lühiajaliselt oli seal abiks neli vabatahtlikku.