Ühendatud keskkonnaamet sünnib suures segaduses

Looduskaitsekeskuse lipp sai Soomaa külastuskeskuse ees lehvida vaid kolm aastat, sest järjekordne reform kaotas ka selle noorukese asutuse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Keskkonnateenistust, looduskaitsekeskust ja kiirguskeskust liitev keskkonnaamet peab tööd alustama juba ülejärgmisel nädalal, kuid paljudele organisatoorsetele küsimustele pole seni vastust isegi kohaliku tasandi juhtidel.

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Agnes Jürgens oskas «Sakalale» selgitada küll reformi üldisemaid tahke, kuid konkreetselt Viljandimaad puudutavad küsimused suunas ta edasi. «Nii keskkonnateenistuste kui looduskaitsekeskuse regioonide juhtidega on need asjad meie majas üksipulgi läbi räägitud,» sõnas ta.

Viljandimaa keskkonnateenistuse juhataja Kaido Kansi ja looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni juht Enn Vilbaste jäid paljudele pärimistele vastamisega siiski jänni, sest ei tea täpselt, mis edasi saab.

«Mulle küll ei ole kõik selge,» tunnistas Kansi neljapäeval. Siis ei teadnud ta veel sedagi, et just tema hakkab juhtima keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni.

Veelgi karmima hinnangu ametkonnasisesele kommunikatsioonile andis Enn Vilbaste. «Olgem ausad: me saame enamiku informatsioonist pressilt,» sõnas ta.

Kõige tulisemad arutelud keerlevad praegu personali ümber, sest neljapäeval said siinse looduskaitseregiooni ja keskkonnateenistuse palgalised kätte teate töö säilimisest või koondamisest. Samas pole seal Enn Vilbaste sõnul kirjas, kas inimesed saavad jätkata senises kohas või tuleb neil hakata ametis käima mujal.

Need, kellele tööd pakuti, peavad selle vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta vastuse andma esmaspäevaks.
Kui praegu on ühendatavates asutustes 66 inimest, siis uue ameti Pärnu-Viljandi regiooni koosseisu kuulub 40 töötajat. Agnes Jürgensi sõnul ei tähenda see siiski 26 inimese koondamist, vaid osa senistest kohaliku tasandi töökohtadest hakkab kajastuma peamaja hingekirjas.

«Enamasti võib inimene sellisel juhul edasi töötada seal kus seni, kuid tema ülesanded puudutavad kogu riiki,» selgitas nõunik.

Terve Eesti keskkonnakaitses jääb ametikohti vähemaks 82 võrra. Jürgensi sõnul ei saa Viljandimaalt koondatavate täpset arvu öelda enne, kui inimesed on uutel tingimustel tööle asumise kohta otsuse teinud.

Küll aga on teada, et mitmel alal, näiteks jahinduses, jääb kahe maakonna peale alles üks erialaspetsialist. Seni olid need nii Pärnu kui Viljandi keskkonnateenistuses.

Nõuniku sõnul oli muudatus vajalik, sest väikese koormuse tõttu pidi osa keskkonnaspetsialiste tegelema mitme valdkonnaga ega saanud korralikult ühele alale keskenduda.

«See ei tähenda, et nüüdsest peab loa või kooskõlastuse soovija sõitma just sinna kontorisse, kus selle ala spetsialist töötab,» rääkis Jürgens. «Taotluse võib anda igasse keskkonnaameti kontorisse ning kui tõesti vaja, võib spetsialist ju ise kohale sõita.»

Seni looduskaitsekeskuse hallata olnud puhkemajanduse struktuurid, näiteks matkarajad ja lõkkekohad, võtab üle riigimetsa majandamise keskus (RMK). Kas tema valdusesse läheb ka Soomaa külastuskeskus, ei osatud öelda ei keskkonnaministeeriumist ega RMK-st.

«Kui külastuskeskus peaks meie alluvusse tulema, jääb see kindlasti avatuks,» lubas RMK turundus- ja kommunikatsioonijuht Mari-Liis Mälberg. «Seda, kas ka keskkonnaameti inimesed seal edasi töötada saavad, ei oska ma praegu kommenteerida.»