:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2012/02/08/948310t1ha7ca.jpg)
Eile autoettevõtete liidu ja transpordi ametiühingu vahel sõlmitud üldtöökokkulepe kergitab Viljandimaa bussijuhtide palku tunduvalt.
Viljandimaa bussijuhte ootab mõnekümneeurone palgatõus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allkirjastatud kokkulepe näeb ette, et riigisisese liinibussi juhi põhipalk tõuseb kahes osas 12,2 protsenti. Esimene uus miinimumtunnitasu hakkas kehtima juba 1. veebruarist. Nii teenivad bussijuhid sellest kuust tunnis vähemalt 2.80 eurot senise 2.69 asemel. Kuutöötasu rikkumisteta töö eest koos lisatasudega ei tohi jääda alla 650 euro. Juulist tõuseb tunnitasu 3 eurole ja septembrist brutopalk 700 eurole.
Lisatasude suurus ei muutu
Et suure osa bussijuhtide töötasust moodustavad lisatasud, ei kerki nende palgad uue leppega enam kui 12 protsenti.
Viljandis ühistranspordi teenust pakkuva aktsiaseltsi Atko Grupp juhi Margo Tomingase ütlemist mööda muutus bussijuhtide palk sellest kuust umbes kolm protsenti. Kui palju täpselt, oleneb palgasaaja töökoormusest.
Transpordi ametiühingu esimees Peep Peterson rääkis, et Viljandimaal on uue üldtöökokkuleppe mõju erinevalt näiteks Tallinnast tuntav.
«Vähemasti 30 euro võrra peaks bussijuhtide palk Viljandimaal küll tõusma,» arvas ta.
Palgatõus kinni ei hoia
Nii Margo Tomingas kui Viljandi maakonnaliine teenindava osaühingu Automen juhataja Valter Keis kinnitasid, et lisatasusid põhitasu tõusu tõttu vähendada ei plaanita. Keis ei teinud aga saladust, et töötasu maksmise võimalused pole just kiita.
«Hea juht vääriks kindlasti paremat palka, kui me maksta suudame,» nentis ta.
Ka Viljandi linnaliini bussijuht Peeter Tuur ütles, et töötingimusi arvestades võiks palk tunduvalt suurem olla. «Aga iga palgatõus on suur asi,» rõhutas ta.
Margo Tomingas, Valter Keis ja Peeter Tuur on ühte meelt selles osas, et palkade jõukohane kergitamine roolikeerajate Soome lahkumist ei pidurda.
«Palgakäärid on nii teravad, et vahet saab mõõta kordades, mitte protsentides,» lausus Keis. «Kes ikkagi raha teenida tahab ning suudab võõras ühiskonnas hakkama saada ja keelt purssida, on juba ammu läinud ja need lähevad ka edaspidi.»
Margo Tomingas teadis rääkida, et paljud Soome minevad bussijuhid on seadnud eesmärgiks töötada seal kuus või seitse aastat, et saada selle riigi pensioni.
«Selles osas midagi muuta ei ole transpordiettevõtete võimuses, sest pensionisüsteem on riiklik,» ütles ta.
Samas kinnitasid ettevõtete juhid, et väga suurt bussijuhtide nappust Viljandimaal ei ole.
«Pigem on hooajaliseks probleemiks haigestumised,» sõnas Tomingas.
Valter Keis lausus, et mõne piirkonna liinidel tuleb leppida olemasoleva bussijuhiga, sest rohkem vajalike paberitega inimesi leida pole.