Mulgid kogunevad Viljandisse enda tutvustamiseks laata pidama

Tuleval pühapäeval kogunevad ajaloolise Mulgimaa viie kihelkonna mulgid Viljandis esimesele ühisele esemete ja kogemuslaadale "Mulgi linnan!". Foto: Paul Poderat

Tuleval pühapäeval kogunevad ajaloolise Mulgimaa viie kihelkonna mulgid Viljandis, et pidada esimest korda esemete ja kogemuslaata "Mulgi linnan!" koos mulgipärase söögi, joogi ja kontserdiprogrammiga.

"See on esimene kord, kui kõik Mulgi väiketootjad, kodukohvikud ja käsitööseltsid viiest ajaloolise Mulgimaa kihelkonnast kokku saavad, tooteid pakuvad ja kogemusi jagavad," ütles üritust vedava mittetulundusühingu Mulgimaa Arenduskoda tegevjuht Tuuli Tubin McGinley ning lisas, et plaan on luua üritusest iga-aastane traditsioon.

Kõik Mulgimaa viis ajaloolist kihelkonda Paistu, Helme, Halliste, Tarvastu ja Karksi tutvustavad oma piirkonna käsitööd, ettevõtteid ja unikaalset kultuuri. "Teine Kirsimägi Viljandis täidetakse kogukondade loodud mulgiainelise sisuga, olgu selleks söök või jook, käsitööesemed, väiketootjate toodang, filmid, pildid, töötoad, muusika või kogemuslood," lisas McGinley. 

Lugude ja kogemuste vahetamiseks pannakse püsti jututelk, kus Krista Habakuke eestvedamisel jagavad Mulgimaale elama ja tööle asunud ning seal ettevõtlust alustanud inimesed oma kogemusi.

Ürituse lõpetab kontserdiprogramm, mis toob kokku Mulgimaa juurtega ansambli Nikns Suns ja Mulgi segakoori. 

"Mulgi linnan!" algab 5. septembril kell 12 laada ja töötubadega lossimägedes Teisel Kirsimäel ning jätkub kontserdiga, mis lõpeb kell 16.15. 

Üritusele pääsemiseks tuleb kõigil 18-aastastel ja vanematel esitada COVID-i vastu vaktsineerimise, selle haiguse läbipõdemise või negatiivse analüüsivastuse tõend. Korraldajatel on õigus küsida tõendi kehtivuse kontrollimiseks isikut tõendavat dokumenti. 

Mulgimaa on unikaalse looduse ja kultuuripärandiga piirkond. Tänavu on fookus Mulgimaal, sest soome-ugri kultuuripealinn 2021 on Mulgimaa ajalooline pealinn Abja-Paluoja. Ajaloolise Mulgimaa viis kihelkonda asuvad praegu kolme Eesti valla – Mulgi, Tõrva ja Viljandi valla koosseisus.  

XIX sajandi lõpul olid mulgid Eestis esimesed talupojad, kes alustasid talude päriseks ostmist. Mulkide rikkuse aluseks peetakse linakasvatust, mis võimaldas saata lapsi edasi õppima gümnaasiumi ja ka ülikooli. 2012. aasta rahvaloenduse andmetel kõneleb Mulgi murret ligi 10 000 inimest.