Vihmast hoolimata januneb Võrtsjärv vee järele

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Kohati päris tihedad sajud andsid kesksuvise põua järel loodusele elu sisse, aga veekogudes loksub tavapärasest pigem vähem vett.
Kohati päris tihedad sajud andsid kesksuvise põua järel loodusele elu sisse, aga veekogudes loksub tavapärasest pigem vähem vett. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Viimase aja sajud on mõjunud veekogudele erinevalt, mõni on kiiremalt kosunud, teine aga püsib ikka madalal.

Keskkonnaagentuuri hüdroloogia osakonna Tartu regiooni peaspetsialist-hüdroloog Tanel Toots ütles, et pärast suvist madalseisu 27. juulil on Viljandimaal kiiresti taastunud Tänassilma jõgi, kus praegu voolab tavalisest enam vett.

Eile, 27. augusti hommikul kella kaheksa ajal oli veetase 60 sentimeetrit üle nullpunkti. Aastate jooksul on selle kuupäeva keskmiseks kujunenud aga 47 sentimeetrit.

«Iga jõgi käitub vihmaga veidi isemoodi, aga üldjoontes võib öelda, et jõgede veetase on aegamisi tõusnud,» lausus Toots. «Aeglasele tõusule on samas vürtsi andnud kohati järsud kerkimised, eeskätt vihmale kiiresti reageerivatel veekogudel. Näiteks Tartumaal Reolas tõusis Porijõgi sel kuul ühe ööpäevaga pool meetrit, samuti ka Pedja jõgi Jõgevamaal Tõrves.»

Hüdroloog märkis, et järved ja aeglasemalt reageerivad jõed nagu Emajõgi on oma veetaseme juuli lõpuga võrreldes säilitanud või hoopis veelgi langenud nagu Võrtsjärv.

Eile kell 8 oli Võrtsjärve veetase Rannu-Jõesuu vaatlusposti järgi 9 sentimeetrit alla nullpunkti, paljude aastate keskmiseks on saanud aga 33 sentimeetrit nullpunktist ülapool.

Emajõe veetase Tartu vaatlusposti nullpunkti järgi oli eile hommikul 40 sentimeetrit üle nullpunkti, kuid aastakümnete jooksul on tolle kuupäeva keskmiseks arvutatud 69 sentimeetrit.

«Tavapäraselt langevad Võrtsjärv ja Emajõgi suve järel oktoobri lõpuni või novembri alguseni, ma panustaks ka tänavu sellele stsenaariumile,» ütles Toots. «Tänassilma jõgi on järsemalt tõusma hakanud tavaliselt kuu aega varem, umbes septembri lõpus.»

Hüdroloog nentis, et teisalt võib iga aasta tuua üllatusi ning jõgede ja järvede veetase muutub prognoositust teisiti. Näiteks 2018. aastal püsis Võrtsjärv madalseisus terve sügise ning selline olukord jätkus järgnenud aasta jaanuari lõpuni. 2017. aastal aga hakkas Emajõe veetase kerkima juba augustis ning tol aastal enam languskursile ei läinudki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles