Reoveeproovid näitavad Viljandis viiruse laiemat levikut
27. august 2021, 16:08
Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad viirusekoguse kasvu. Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on koroonaviirust enim Lõuna- ja Kesk-Eesti asulate reovees. Viljandi maakonna kohta näitab kaart, et Viljandis on viiruse levik lai ja Suure-Jaanis väga laialdane, Karksi-Nuias ja Mõisakülas on seda aga vähem. Haigete keskmine vanus on 34 aastat.
Viljandi linna reoveeproovid näitavad, et milliliitris on 2000–10 000 viiruseosakest. Suure-Jaanis on milliliitris üle 10 000 viiruseosakese, Karksi-Nuias jääb näitaja alla 2000 ning Mõisakülas alla saja.
Terviseameti lõuna regioonaalosakonna juhataja Tiia Luht andis teada, et Viljandimaa 10-päevane kumulatiivne haigestumus on 100 000 elaniku kohta 283, mis on tõusnud nädalaga 57 protsenti.
Haigete keskmine vanus on 34 aastat. Enim haigestunuid 10–19-aastaste vanuserühmas. 41 protsenti kõikidest Viljandimaa haigetest on nakatunud perekonnas, 33 protsenti on teadmata nakatumiskohaga. Töökohal on nakatunuid 9 protsenti. Viljandimaal on kaks perekondlikku kollet.
Tartu ülikooli pressiteates on kirjas, et uuringu juhi, ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on seekordsetest tulemustest näha, et Lõuna-Eestis on viirus eelmise nädalaga võrreldes ühtlasemalt laiali läinud. Kui nädala eest võis öelda, et nakkuskolded on suuremates linnades, siis nüüd on väga laialdasele viiruse levikule viitavad analüüsitulemused saadud ka Tõrva ja Elva proovidest. Suures koguses leidub koroonaviirust mitmes teiseski Lõuna-Eesti väikses asulas. "Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on viirusekogus väiksem Ida-Virumaal, Lääne-Eestis ja Harjumaal," ütles ta.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, rohkem kui 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Sel nädalal võeti proove üksnes suurematest asulatest. Seal kajastavad proovid ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda ning annavad usaldusväärse pildi asula nakkustasemest.
Uuring on terviseametile abistav tööriist, mis aitab jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.