ERSO keelpillikvarteti lummuses

Johannese kirikus on imepärane akustika. Esinesid Linda-Anette Verte (esimene viiul), Egert Leinsaar (teine viiul), Sandra Klimaitė (vioola) ja Theodor Sink (tšello). FOTO: EVE NAABER

Keelpillikvartetti on peetud klassikalise muusika üheks kõige keerukamaks žanriks – proovikiviks heliloojale, esitajatele ja ka kuulajatele. XVIII sajandi keskel, kui Franz Joseph Haydn seda arendama hakkas, arvati, et see sobib ainult koduseks musitseerimiseks. Kuid nii XIX sajandi romantikud kui XX sajandi modernistid on tõestanud, et keelpillikvartett võib olla tõeline kontserdižanr. Tänapäeva heliloojadki kirjutavad meelsasti sellele koosseisule.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

18. augustil Suure-Jaani muusikafestivalil esinenud ERSO kvartett on tegutsenud paar aastat. Noortel muusikutel on suurepärane haridus: nad on õppinud Eesti muusika- ja teatriakadeemias ja Helsingi akadeemias teiste seas niisuguste väljapaistvate pedagoogide nagu Mari Tampere-Bezrodny, Harry Traksmanni, Henry-David Varema juures ning täiendanud end laias maailmas. Esimene viiul Linda-Anette Verte oli aastatel 2016–2019 Vanemuise sümfooniaorkestri kontsertmeister, praegu tegutseb aga vabakutselisena, teised kvarteti liikmed – Egert ­Leinsaar (teine viiul), Leedust pärit Sandra Klimaitė (vioola) ja Theodor Sink (tšello) – mängivad ­ERSO-s.

21.08.2021 25.08.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto