Suure-Jaani õigeusu kirik sai tagasi nõukogude ajal peidus olnud tornikellad

Priit Toobal andis väikesed tornikellad üle preester Roland Tõnissonile. Foto: Margus Elizarov

Laupäeval Suure-Jaani muusikafestivali ajal aset leidnud Orthodox Singersi kontserdi järel sai tseremoonia käigus Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Peetruse Pauluse Suure-Jaani kogudus tagasi kaks väikest tornikella, mida üks kohalik elanik nõukogude ajal peitnud oli.

Kellade üleandmise tseremoonial osalenud Priit Toobal nentis, et keerulistel aegadel on ikka olulisi asju peidetud ja tallele pandud. Suure-Jaani õigeusu kirikust kõneldes märkis ta, et nüüd on olukord parem, kirik on oluliselt muutunud väljast ja ka seest ning tekkinud on kogudus.

​Toobal andis koguduse preestrile üle kaks väikest kirikukella, mida kohalik elanik oli enda käes hoidnud ja seejärel edasi hoiule viinud. "Võtame kellad tänuga vastu, nüüd on neid kolm. Kolm on ilus number ja loodetavasti tuleb veel juurde. Kirik üritab ikka rahvani tuua seda ilu, mis mittemateriaalses maailmas on," kõneles preester Roland Tõnisson.

Suure-Jaanis asutati õigeusu kogudus 1847. aastal. Punastest tellistest kirik ehitati linna kõige kõrgemale kohale aastail 1906–1908. Kogudus tegutses seal 1989. aastani. Seejärel jäi kirik kasutuse ja hooleta ning hakkas lagunema. Suure-Jaanist viidi ära enamik kiriku varadest. Näiteks seal olnud ikonostaasi saab nüüd näha Haapsalu Maria-Magdaleena koguduse kirikus, 2011. aastal viidi Tallinna varem ruumi ehtinud lühter. Aastaid avati kirik vaid üheks päevaks aastas – seal leidsid aset Suure-Jaani muusikafestivali kontserdid. 

Viimasel paaril aastal on koguduse tegevus siiski taastumas. Harva, kuid regulaarselt toimuvad teenistused, teenib preester Roland Tõnisson. Hoone on saanud uued katused ja kuplid ning tehtud on teisigi remonditöid. Kohalikud elanikud loodavad, et kunagi hakkab seda kirikut ehtima taas ka lühter ja ikonostaas. Ilmselt tulevad need siiski uued, mitte need, mis Suure-Jaani kirikut kunagi kaunistasid.