Seenehooaja algus tõi kaasa esimesed rasked mürgistusjuhud

Terviseameti teatel sõid tänavuse teise seenehooaja esimesed kannatanud kärbseseeni. Foto: Aivar Aotäht

Terviseameti mürgistusteabekeskuse andmetel on kuiva perioodi tõttu edasi lükkunud seenehooaja algus kaasa toonud esimesed rasked mürgistusjuhud. Tallinna haiglates on ravil kolm patsienti, kellest kaks vajavad raske seisundi tõttu antidootravi kõrval neeruasendusravi.

Terviseameti kommunikatsioonijuhi Imre Kaasi saadetud pressiteates sõnatakse, et tänavuse teise seenehooaja esimesed kannatanud sõid kärbseseeni. Need sisaldavad amatoksiini ja tsüklopeptiide ja neid peetakse surmavalt mürgisteks. Selliste seente söömise korral võivad mürgistuse esmased nähud ilmneda kuue tunni kuni ööpäeva möödudes. Kärbseseene mürgistuse sümptomid on kõhuvalu, väga tugev oksendamine ja kõhulahtisus.

Eelmisel aastal tervisekaebusi põhjustanud vöödikute, eriti aga torevöödiku puhul vaevavad kannatanut esmalt väga tugev janutunne, halb maitse suus, lisaks kerged seedehäired ja seda ööpäev pärast seenetoidu söömist.

Mürgitusteabekeskus hoiatab, et kõikide süsteemselt toksiliste seenemürgistuste korral võib pärast esimest mürgistuse etappi inimene end juba paremini tunda, kuid pärast maksa ja neerude kahjustumist ilmnevad haigusnähud uuesti.

Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi kinnitusel tuleb tundmatud seened kindlasti metsa jätta. Samuti tasub korjamata jätta seened, mille leidmisel tekib inimesel kas või korraks kahtlus, kas need on ikka arvatavad seened. "Inimesed, kes liiguvad metsas vaid sügisel ja muidu seeni eriti ei tunne, peaksid loobuma eelkõige valgete seente korjamisest, sest nende segiajamise risk on kõige suurem. Enamasti korjatakse neid šampinjonide pähe," selgitas Mare Oder.

Seenemürgistuse esmaseks ravimiks tuleb tarvitada söetablette ning pöörduda kiirelt haiglasse. Söetablette tuleb manustada suures koguses: korraga 50 grammi ehk 200 tabletti. Mürgistuskahtluse korral tuleks kohe helistada ka mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16662.

Seentega seotud tervisekaebused sõltuvad söödud seene liigist. Eluohtlikku toksilisust põhjustavate seente puhul ilmnevad sümptomid teatud viivitusega – kuus tundi hiljem või veelgi pikema aja pärast.

Kui patsiendil ilmnevad mürgistuse sümptomid pool tundi või ka paar tundi pärast seenetoidu söömist, on söödud seeni, mis ei põhjusta eluohtlikku seisundit. Väikesed lapsed taluvad halvasti mis tahes seenetoidu söömist ning selle järel oksendamine on nende puhul üsna tavapärane tervisekaebus.

Mürgistusteabekeskuse teatel leidub Eesti looduses ka selliseid seeneliike, mille toksilisus ilmneb, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga. Need on tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik, soomusmampel, mürklid, mõningad heinikulised, kurrel ehk sõrmkübaraseen ja voldiline tindik. Nende mürgisus avaldub isegi juhtudel, kui alkoholi juuakse 48–72 tundi pärast seente söömist.