/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/08/12/13985964t1hd26d.jpg)
Mait Metsanurga romaani «Ümera jõel» üks lahingus haavatud tegelasi heidab hinge õige romantilisel moel. «Kiuru silmad vajusid kinni ja naeratuseilme tuli ta kõhnale näole. Siis avas ta veel kord laud, vaatas päikese poole ja lausus kui laps uinumise eel: «Siin ... Ümera jõel ... on ilus surra ... Ja täna ... on ilus päev ... ilus päev ... Kas tuleb veel kunagi ...» Silmad ei avanenud enam.» Sellest teosest oli juttu ühe teise raamatu esitlusel sealsamas ajaloolise koha lähedal.