Juhtkiri ⟩ Meie oleme uppujad

Sakala logo Foto: Sakala

Esmaspäeval avaldatud ÜRO kliimaraport raputas globaalset kogukonda nagu torm, mille sagenemist seesama dokument ennustab. Võrreldes eelmise, viienda raportiga on tulevikuväljavaated veelgi süngemad, ehkki lootust, et lähikümnenditel jõuliselt tegutsedes on võimalik kõige karmimaid stsenaariume ära hoida, meilt päris ära ei võetud. Samas on paljud kasvuhoonegaasidest tulenevad muutused, eriti maailmameres ja liustikel, sajanditeks või isegi tuhandeks aastaks pöördumatud.

Mida siis Euroopas oodata on? Temperatuuri tõusu, mis on seejuures Maa keskmisest tõusust suurem, talvede kidumist, senisest rohkem kuumalaineid, üleujutusi, torme, padusadusid ja rannikualade vee alla jäämist. Selles viimati nimetatus on meile üks väheseid helgeid helke, sest erinevalt ülejäänud Euroopast ja teistest kontinentidest Läänemere-äärseid riike meretaseme tõus ei ähvarda. Ent sellegi juures ei maksa suurt lootust hellitada, sest globaalsete muutuste supis läheb lõpuks kõikjal väga kuumaks. Kliima- ja keskkonnakriisist tekkiv rändelaine, toidupuudus ja muud kaudsed tegurid hakkavad uhtuma ka Eestimaa randa.