Viljandi Männimäe lasteaia koolieelikud seadsid eile ennelõunal punased ja rohelised jääplokid lumel numbriks 112, et tähistada laupäeval saabuvat Euroopa hädaabitelefoni päeva.
Lapsed meisterdasid lumele telefoninumbri
8. veebruar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Päeva tähistamine on Euroopas viie-kuue aasta pikkune traditsioon, aga Eestis tehakse seda teist korda,» lausus häirekeskuse kommunikatsioonijuht Edvi Freiberg.
Hädaabinumber loodi Euroopa Nõukogu otsusega 1991. aastal ja Eestis võeti see kasutusele järgmisel aastal. Kuigi möödunud on paarkümmend aastat, näitas Eurobaromeetri uuring, et kolm eurooplast neljast ei ole numbrist 112 kuulnud.
«Tunneme, et peame teadlikkust suurendama,» nentis Edvi Freiberg.
Tänavu kutsuti koole ja lasteaedu meisterdama lumele 112, et tähistada aasta teise kuu 11. päeval hädaabinumbri päeva.
Freibergi sõnutsi on jõudude nappuse tõttu tähistamine olnud seni veidi loid. Ta teadis, et Lõuna-Euroopas moodustatakse 112-kujuline inimkett, aga meil külmaga ei saa seda võimalust kasutada. «Seevastu on siin palju lund ja see on tasuta kasutada,» jätkas ta ja pakkus välja võimaluse kujundada numbrid reljeefselt lumele.
Männimäe lasteaias valiti 112 meisterdamiseks jää. Õpetajad olid väikestesse veeämbritesse tilga värvi lisanud, sest läbipaistev jää ei hakkaks muidu valgelt lumelt silma, ja direktor Ene Männiku ütlemist mööda juba nädala jagu materjali külmutamisega ametis olnud.
«Sellise meisterdamise ja mängu kaudu lapsed õpivadki,» lisas ta ning asus appi päästeameti maskotile, koer Nublule, kes õpetas lastele 112 meeldejätmist. «Suu — üks, nina — üks, silmad — kaks!» ütles Nublu silmnägu puudutades ees ning lapsed kordasid teda matkides järele.
Lisaks Nublule õpetasid lapsi pärastlõunal päästekorraldajad.
«Need olid need inimesed, kes istuvad Elva päästekeskuses laua taga ja vastavad Viljandist tulevatele 112 kõnedele,» seletas Freiberg.
Algul said lapsed teada, kuidas teha hädaabikõnet. Neile selgitati, et kõigepealt tuleb öelda, mis juhtus.
«Lapsed teevad ikka hädaabikõnesid,» kinnitas kommunikatsioonijuht ja rääkis, et lapsed on tänuväärsed helistajad, sest vastavad päästekorraldaja küsimustele väga täpselt.
Et abikõne tegemine selgemalt meelde jääks, said lapsed telefonikõne töötajaga läbi mängida.