Paistu kirikus mängiti peremängu ja roniti torni

Laupäeval avas Paistu kirik uksed kõigile huvilistele ning Mulgimaa peremängu puhul pääsesid soovijad kellatorni, mis tavaliselt on suletud.

Mööda kitsaid ja käänulisi treppe üles roninud ja veidi hingetuid külalisi tervitas hommikupoolikul tornis kiriku juhatuse liige Fred Asuküla, kelle sõnutsi oli poole kaheteistkümneks käinud torni uudistamas juba rohkem kui poolsada inimest.

"Hommikul paistis isegi Viljandi siit kätte ära, praegu enam mitte," nentis Asuküla kahjatsedes ja kaunist udust vaadet silmitsedes. Tema sõnutsi olevat kunagi Paistu kiriku tornist näha olnud kuue teise kiriku torni, nüüd see enam nii pole, aga Viljandi Pauluse kiriku torn tükkis oma uhke kuldse kukega ja Jaani kiriku torn paistavad selgetel päevadel kenasti ära.

Vaatamist on aga ka tornis sees. "See kell siin pole tegelikult üldse Paistu kiriku enda kell, meie kell on all altari juures vaatamiseks välja pandud," rääkis Asuküla, kelle hooleks on pühapäevane kellalöömine. Selleks ei pea ta muidugi ise torni ronima: kella helistamiseks on paika pandud trosside süsteem.