Juta Ristsoo: Eesti maaelu idüll ehk Nostalgiline unistus ja kurb reaalsus

Juta Ristsoo: "Lalsi kiriku valtsitud plekist kuplid säravad nüüd jälle päikse käes." Foto: Elmo Riig

ELAN ÜHES Viljandi valla vaikses nurgas, Lalsi külas. Elukohaks on endine talu, kuhu Võisiku mõisnik oma sulased elama pani juba XVIII sajandi keskel. Maja on ümber ehitatud algupärasest rehielamu osast. Endised külaelanikud – nagu maarahvas üldiselt – on üle elanud keerulisi aegu.

Minu talust ja ka ümbritsevatest taludest küüditati inimesi Siberisse ning teised lahkusid hirmust võimalike repressioonide ees. XIX sajandil asutati külasse õigeusu (või «õiget usku», nagu arhiividokumentidest võib lugeda) kogudus. Ning 1873. aastal pühitseti sisse Lalsi õigeusu kirik, mis on üle elanud õitseaegu, kuid kahjuks ka raskeid aegu. 1891. aastal oli liikmeid 2618 ning aastatel 1848–1918 tegutsesid koguduse juures kihelkonnakool ja viis abikooli. Aga 2016. aastaks oli kirik nagu paljud teisedki kokkuvarisemise ohus.