Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2012/02/06/945464t1hddcc.jpg)
Kuigi tähelepanuväärselt suure osalusprotsendiga eelloendus tegi rahvaloendajate elu kergemaks, ootab raskem pool veel ees.
Algavaks rahva ja eluruumide loenduseks alustas Viljandi ringkonnas valmistumist 132 rahvaloendajat. Viljandi ringkonda kuulub veel osa Järva-, Valga-, Võru- ning Põlvamaad ning nii oli eile esimest korda Viljandisse koolitusele kogunenud rahvaloendajate seas neid, kes olid kohale sõitnud 130 kilomeetri tagant.
Loendajatel tuleb nädala jooksul omandada tööks vajalikud oskused ja teadmised. Koolitusel käsitletakse suhtlemist, andmekaitset ja turvanõudeid ning rahvaloenduse metoodikat, aga ka arvuti ja selle programmide kasutamist.
«Rahvaloendaja töö on justkui väga lihtne, sest on konkreetsed juhised ja aadressid, kuid ei saa siiski lubada, et tegemist on kerge tööga,» ütles rahvaloendajatele loenduse Viljandimaa piirkonna juht Kristi Siimsoo. «Ees ootavad olukorrad võivad vahel olla äärmiselt tavatud ning te peate olema valmis selleks, et kohtate väga erilisi inimesi erilistes kohtades.»
E-rahvaloendusel loendati üle 59 protsendi Viljandimaa elanikkonnast, kuid tegemist on siiski esmase arvuga.
«Selles protsendis on kõigi eelduste kohaselt ka topeltandmeid ning võimalik, et viis protsenti läheb sealt veel maha,» kõneles Siimsoo. «Kindlasti oli juhtumeid, kus nii mees kui naine täitsid küsitlusankeedi terve perekonna kohta.»
Rahvaloendajad käivad 16. veebruarist 31. märtsini külas kõigil neil, kes e-loendusel ei osalenud või kel jäi ankeedi täitmine pooleli.