Ma ei ole mingi loomaõiguslane, otsus võimalusel vaid taimset kraami tarbida sündis kuidagi sisemisest vajadusest. Pole ma kunagi üleliia palju murdnud pead selle üle, kuidas lehm seibideks käib või millest puurikana unistab. Vahel siiski. Seepärast tahan süüa küll maitsvat toitu, kuid kui vähegi võimalik, siis kellelegi liiga tegemata. Iseenesest ei peaks see ju väga keeruline olema, aga võta näpust.
Kui sa tahad piinliku täpsusega joont hoida, pead leidma kas spetsiaalse toidukoha või leppima friikartulite ja rukolasalatiga.