ARVUSTUS ⟩ Tintura võttis folgilise oma embusse

Tintura kontsert oli imeline. Teise Sakala ajakirjaniku sõnul, kes samuti Tinturat nautlemas käis, oli see tänavuse pärimusmuusika festivali kõige parem kontsert. Minu jaoks oli Tinturas endas ja tema kontserdis see tõeline ja just Viljandi pärimusmuusika festivalile igiomane folgitunnetus. 

Rahvast oli kontserdil täpselt nii parajalt, et ei tekkinud liigset tunglemist, samas tuli tantsuplats inimesi täis. Mis aga tegi selle kontserdi eriliseks, oli just esinejate endi võnge laval. See tunne, mis neist õhkus, kuidas nad tantsisid ja oma muusikaga kaasa läksid, oli niivõrd lummav. Oli näha, kui siiralt nad laval esinedes oma muusikat naudivad, pannes kogu publiku koos endaga seda nautima. 

Varem ei teadnud ma Tinturast palju, nende kohta taustainfot lugedes sain aga teada, et tegu on Eesti pärimusmuusika- ja hiphopansambliga. See hiphopi osa nende muusikastiilis tekitas minus küllaltki skeptilise eelarvamuse. Oma kontserdiga muutsid nad aga täielikult mu meelt. Hiphop täiendava elemendina ja südamest läbikäiv beat andsid traditsioonilistele rahvalauludele täiesti uue tunnetuse, muutes need veelgi lummavamaks. "Anna unelaul", "Liisa pehmes süles" ja teised lood haarasid publiku täielikult endasse. Miksides vana ja modernset, on Tintura suutnud kokku panna midagi, mis teeb folkmuusika atraktiivseks ja mõnusaks ka neile, kes muidu ise pärimusmuusikat ei kuula. Samuti saab selliste seadetega viia vanad rahvaviisid lähemale noortele, kellele pärimusmuusika eriti paeluv ei tundu.