NAISED KÖÖGIS Ansambel pani laulu sisse loodushoiu mõtte

Kirke Katariina Siimso
Copy
Kairi Leivo sõnul teeb pärimusmuusika inimesed ilusaks ja õnnelikuks.
Kairi Leivo sõnul teeb pärimusmuusika inimesed ilusaks ja õnnelikuks. Foto: Elmo Riig

Sakala kohtub bändi Naised Köögis liikme Kairi Leivoga pärimusmuusika festivali teisel päeval, et rääkida muusikute uuest suurest lauluprojektist "Mis maa meile jääb". Naised Köögis annavad keskkonnast rääkiva laulu välja 20. augustil, pala loomises on osalenud üle saja inimese ning projektiks koguti raha Hooandja kaudu.

Leivo sõnul sai kõik alguse sellest, et umbes aasta tagasi telliti Naistelt Köögis koorilaul poistekooridele. Bänd leidis, et lugu võiks olla üles ehitatud nii, et poisid küsivad emade käest, mis maa neile jääb ja mis maa nood neile jätavad. Ja mitte ainult emade käest, vaid ka otsustajate käest, kes saaksid midagi muuta, kirjeldas pärimusmuusik. 

Laulus "Mis maa meile jääb" küsivad tüdrukud ja poisid: "Maa on prahti täis, kas Marsile siis kolime?" Pärimusmuusiku sõnul on see inimeste endi teha, millise planeedi oma lastele jätame. Leivo sõnul hakkas ta selle laulu ajel kompostima ja prügi sortima, sest kuidas ta muidu keskkonnapäästmisest laulab. "Tegelikult on see väike pingutus ja igaühe väike jalajälg, mida on võimalik vähendada," rääkis ta.

Leivo ütlemist mööda räägitakse koolides palju looduskaitsest, aga tundub, et kui looduse hoidmisest ja prügi sortimisest liiga palju kõnelda, tüütab see inimesed ära. Naised Köögis aga leidis, et kui paneb selle sõnumi laulu sisse, siis see äkki ühendab ja loob ruumi sellele mõtteviisile. "Loodame väga, et ühe lauluga saab ka maailma muuta, " ütles pärimusmuusik. Bändil on plaan laul rahvusvaheliseks lennutada: sellele tehakse subtiitrid ning seda pakutakse ülemaailmsetel koristuspäevadel deviislauluks. 

Leivo hinnangul on Eesti keskkonnasõbralikkus väga halvas seisus. "Me oleme otseses mõttes lageraiete ja linnupesade hävitamise seisus," lausus ta. "Eesti riik ei mõtle üldse sellele, millises olukorras on meie planeet 50 või 100 aasta pärast. Kuid just sellele peaks juba praegu mõtlema."

Leivo sõnul tehakse poliitilisi otsuseid väga lühiajaliselt, ainult üheks valimisperioodiks, siis muudetakse need jälle ära. Eesti on tema hinnangul nii väike ja kompaktne riik, et igaühest sõltub, kuidas meie maa ellu jääb. Palju sõltub ka teistest riikidest, aga nagu ta ütles, ei ole sellel teemal riigipiire. "Meie planeeti on ainult üks," nentis ta.

Teadlased ütlevad, et oleme juba peaaegu hiljaks jäänud kliimamuutuse ümberpööramisega. Sellepärast bänd loodabki, et äkki laul aitab – midagi peab ju saama ära teha, kuidagi peab inimesteni jõudma. "Vähemalt selle sõnumiga, et need on meie lapsed, kelle jaoks peame oma elustiilis ja keskkonnateadlikkuses muudatusi tegema," ütles laulja. 

Naised Köögis on vahepeal laule kirjutanud ja andis välja ka oma lauliku, nii et kui inimesed tulevad kontserdile, saavad nad Leivo sõnul lauliku kaasa võtta ja täiest kõrist kaasa laulda. Laulik tehti sellepärast, et ühest küljest on ansambli laulude tekstid nagu luuletused, aga samas tahetakse nendega jõuda võimalikult paljudeni. Pärast koroonaaega on Leivo sõnul bändil igast kokkusaamisest olnud nii palju rõõmu ja esimestel kontserditel olid nad nagu vasikad kevadisel kesapõllul. 

Folgist teeb Leivo hinnangul õige folgi pärimusmuusika, mis meie kõigi soontes voolab. "Need ürgsed viisid, mis tulevad kaugelt minevikust ja muutuvad folgil tänapäevasemaks, nii et need kõnetavad meid kogu aeg. Rahvamuusika töötluste põhjaks on vägev esiemade ja esiisade kiht, mis on seotud meie südamerütmiga. Folk tuksub meie südames nagu üks polka!" rääkis Leivo ning lisas, et sellepärast tulevadki nad bändiga folgile alati tagasi, et siin tehtav pärimusmuusika teeb inimesed ilusaks ja õnnelikuks.

Projektis osalevad Estonia poistekoor ja dirigent Hirvo Surva ning Eesti Raadio laulustuudio tütarlastekoor. Seade tegi laulule Arno Tamm, trummipartii mängis sisse Ahto Abner ja bassipartii Marti Tärn. Naised Köögis koosseisus Kairi Leivo, Kristiina Ehin, Sofia Joons ja Katrin Laidre laulsid ning Peeter Salmela stuudios miksiti laul kokku. Kaasatud oli üle saja inimese. Projektitoetus saadi kokku Hoonandja kaudu. Üheks peamiseks koostööpartneriks on Rohetiiger. Laul taheti esialgu avaldada maailmakoristuspäeval, aga et koroonaajal ei saanud laulukoorid ja bänd proove teha, ilmub see hoopis 20. augustil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles