:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2012/02/06/945470t1h7551.jpg)
Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon kinnitas eile elamislubade skandaali juhtumi tulemuste kokkuvõtte, mille kohaselt käitus siinsest valimisringkonnast parlamenti pääsenud Siim Kabrits seaduslikult.
Kabrits seadust ei rikkunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erikomisjon, kuhu kuuluvad kõigi riigikogus esindatud erakondade liikmed ja mida juhib sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Andres Anvelt, kontrollis elamislubade skandaaliga seoses Siib Kabritsa ja nüüdseks parlamendist lahkunud Indrek Raudse majanduslike huvide deklaratsiooni ning võimalikku huvide konflikti. Midagi seadusvastast kummagi tegevuses ei leitud.
«Komisjon ei tuvastanud ei Siim Kabritsa ega Indrek Raudse tegevuses korruptsioonivastase seaduse otsest rikkumist, sest erikomisjonil pole andmeid, et nad oleksid saanud rahalist või muud materiaalset kasu endale kuuluvate osaühingute tegevusest,» vahendas riigikogu pressiteates. «Samuti ei tuvastanud komisjon nende tegevuses riigikogu liikme staatuse seaduses ja korruptsioonivastases seaduses sätestatud tegevus- ja toimingupiirangu otseseid rikkumisi.»
Kabrits selgitas asjaolusid
Seni napisõnaliseks jäänud Siim Kabrits andis eile skandaali ja oma rolli kohta selgitusi.
«Esmalt ütlen üheselt, et mõistan hukka äri fiktiivsete elamislubadega. Isegi kui tegemist on juriidiliselt korrektse tegevusega, ei sobi see kindlasti Isamaa ja Res Publica Liidu liikmele ja riigiameti töötajale,» seisab Kabritsa saadetud e-kirjas.
Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachiga tekkis tal oma seletuste kohaselt ärisuhe 2007. aastal, kui nad võtsid temaga ühendust, olles kuulnud tema huvist kinnisvarasse investeerida. Nii osteti üheskoos Tallinna vanalinnas Kooli tänaval kinnistu plaaniga see korda teha ja seejärel maha müüa. Plaan jäi venima majanduskriisi tõttu.
«Kooli tänava kinnisvara haldamisega ma kokku ei puutunud. Olin passiivne investor,» kinnitas Kabrits.
Praeguseks on ta Kooli tänava maja omanikeringist välja astunud.
Kabritsale kuuluva ettevõtte Conesco Eesti kinnisvara müüdi tema sõnul Kooli tänava majja sisse kirjutatud firmale Indrek Raudse vahendusel — too oli pakkunud välja ostja ebavajalikuks osutunud laohoonetele.
«Conesco Eestist organiseeris tehingu juhatuse liige Marko Ööman. Mina tegelesin sel ajal aktiivselt valimiskampaaniaga Viljandis ning olin asjade käiguga vaid üldjoontes kursis,» kirjutas Kabrits.
Seadust tuleb täpsustada
Indrek Raudse puhul pidas erikomisjon taunimisväärseks asjaolu, et ta osales äritegevuses, mis võis tekitada huvide konflikti tema riigikogu liikme staatusega. Raudne võttis osa ümarlauast, mis kujundas seadusloomet elamislubade vallas ja oli kaudselt seotud tema eraettevõttega.
Komisjoni kinnitusel ei teavitanud Raudne teisi sellel koosolekul viibinud isikuid, et tema ärihuvid võivad kas või kaudselt kattuda koosoleku teemadega.
Komisjon leidis, et selliste juhtumite ärahoidmiseks tuleb järgmises korruptsioonivastase seaduse tekstis täpsustada ametiisikute deklareeritavate majandushuvide sisu. Samuti võiks riigikogu juhatus kaaluda riigikogu liikmete käitumisjuhendi väljatöötamist, et ennetada rahvaesindajate valdkondlike huvide ja nende esindatavate poliitiliste huvide konflikti.
Ühtlasi pidas erikomisjon vajalikuks juhtida siseministeeriumi tähelepanu vajadusele tõhustada elamislubade väljaandmise ja nendega kaasnevate tingimuste täitmise järelkontrolli.