Reportaaž. Kuidas käib folgil nõudepesu

Toidupakkuja käest saadud nõude eest saab hiljem pandiraha tagasi. Foto: Marko Saarm

Sel aastal on Viljandi pärimusmuusika festival tavapärasest veelgi keskkonnasõbralikum, sest sisse on seatud korduskasutatavate nõude süsteem. Folgiline võib oma toidunõud kodust kaasa võtta või saab ta need toidupakkuja käest koos joogi või toiduga. Festivalialal on nõudepesukraanid, mille all saab oma nõud pärast söömist puhtaks pesta. Toidupakkuja käest saadud nõude eest tuleb toitu ostes tasuda pandiraha, mille nõusid tagastades tagasi saab. Sakala ajakirjanik käis uurimas, kuidas nõudepesu välja näeb.

Nõudepesukraanid on kohe pärimusmuusika aida kõrval, kolm tükki kõrvuti. Sakala leidis seal nõusid pesemas kaks folgilist, kes kiitsid nõudesüsteemi, öeldes, et eelmiste aastate plastnõusid nad ei igatse ja kaasavõetud nõud saab puhtaks küll. Kiideti sooja vee olemasolu.

Ka Sakala ajakirjanik proovis ja sai plastist toidunõu puhtaks. Pesemise teeks tunduvalt mugavamaks nõudepesusvamm, sest sõrmedega plastilt rasva maha pestes saab kausi silmaga nähtavalt puhtaks, kuid sõrmed tunduvad varasemast mustemad. Kui olla tõelises festivalimeeleolus, siis svammi puudumine kindlasti ei häiri. Palju aitavad aga soe vesi ja pakutav puhastusvahend. Nõud saavad aga igal juhul puhtaks.

Toidujäägid tuleb panna biojäätmete konteinerisse. Kasutusel on bioplastist ehk PLA-materjalist biolagunevad kompostitavad ühekorrasöögiriistad. Pärast söömist võib need loputada ning hiljem visata festivalialal biojäätmete hulka. Nendest jäätmetest saab hiljem tööstusliku kompostimise tulemusena Väätsa prügilas muld. PLA-materjali ehk polülaktiidi toodetakse suhkruroost või glükoosist ja lagunemiseks vajab see kõrget temperatuuri.